See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8190
ETF8190 "Mälupraktikad: järjepidevused ja katkestused 20. sajandi mäletamises (1.01.2010−31.12.2014)", Ene Kõresaar, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond.
ETF8190
Mälupraktikad: järjepidevused ja katkestused 20. sajandi mäletamises
Practices of memory: continuities and discontinuities of remembering the 20th century
1.01.2010
31.12.2014
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS220 Kultuuriantropoloogia, etnoloogia 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.34,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH250 Lähiajalugu (alates 1914) 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)33,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudH400 Folkloristika6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)33,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskondkoordinaator01.01.2010−31.12.2014
PerioodSumma
01.01.2010−31.12.2010198 000,00 EEK (12 654,51 EUR)
01.01.2011−31.12.201112 654,00 EUR
01.01.2012−31.12.201212 654,00 EUR
01.01.2013−31.12.201312 654,00 EUR
50 616,51 EUR

Projekti keskne ülesanne on 20. sajandi mäletamise praktikate põhjal uurida katkestuse ja järjepidevus toimimist (mälu)kultuuris. Esitatakse hüpotees, et katkestus(ed) ja järjepidevus(ed) ei ole mõistetavad mitte ainult üksteisele järgnevatena, vaid nad toimivad kultuuritervikus samaaegselt ja paralleelselt, üks teise kaudu ja vastupidi, aktualiseerudes teatud tingimustel nagu ajaloopiltide kujunemist mõjutavad kogemus- ja identiteedipoliitilised protsessid, mäletamise ajalugu ja kultuurimälu kontekstid. Uurimus keskendub n.ö. rohujuuretasandi ja igapäevastele mäletamise praktikatele, mille keskmes on 20. sajandi kogemus. Valitud lähenemine on põhistatud: uurimuse eeldatavad teoreetilised tulemid põhinevad konkreetsete mäletamispraktikate analüüsil ja võrdlusel, milles eristatakse sündmuse (põhisündmused Teine maailmasõda ja sotsialism), meediumi (omaeluloolised jutustused, muuseumiekspositsioonid, ajakirjanduszhanrid, kommemoratiivsed rituaalid ja memoriaalid, tähtpäevad, ajaloolised dokumendid) ja diskursuse tasandeid. Allikate ja meetodite valik ja täpsustamine toimub vastavalt konkreetsete mäletamispraktikate analüüsile; läbivalt on oluline iga uuritava praktika historiseerimine kõigil eelpooltoodud tasanditel. Üks projekti eesmärkidest on võrdleva Balti perspektiivi avardamine 20. sajandi mäletamise uurimisel. Selles toetutakse juba olemasolevale toimivale uurijatevõrgustikule, kuid projekti eesmärgiks on ka oma tegevuse kaudu seda võrgustikku laiendada. Uurimuse väljunditena on planeeritud jooksvad uurimismetoodilised ja empiiria-põhised artiklid erialaajakirjades, ingliskeelne kogumik Teise maailmasõja pärimuslikust ajaloost, dokumentaalfilm stalinistlike massirepressioonide mälestamise praktikatest tänapäeval. Projekti lõpus üllitatakse Balti ruumi mäletamispraktikaid käsitlev ja projekti rahvusvahelisele koostööle põhinev ühispublikatsioon. Uurimuse eeldatav tulemus on põhistatud mäletamise teooria, mis osundab sotsiaalse ja kultuurilise mäletamise protsesside vastastikusele suhestatusele kultuuritervikus, nende protsesside sisemisele dünaamikale ja komplekssusele ning nendes protsessides osalevate tegutsejate ja meediumite rollile. Lisaks sellele suureneb uurimus tulemusena mõistmine, millised on 20. sajandi pöördeliste sündmuste mõjud inimeste eludele, sotsiaalsetele suhetele ja kultuurilisele käitumisele.
The aim of the Project is to investigate the interrelatedness of continuity and discontinuity in and of the practices of memory of the 20th century. A hypothesis will be presented that continuities and discontinuities of memory are not only consecutive but act in the cultural whole in a parallel, simultaneous and syncretic manner, relationships between them becoming actualized under certain conditions (influenced by certain experiential and identity-political processes affecting the formation of historical images, history of remembering and contexts of cultural memory). The research will concentrate on the Estonian ‘grass-root‘ level practices of remembering centred on the 20th century experiences. The chosen approach is grounded: the presumed theoretical results will be based on the empirical analysis and comparison of concrete memory practices where the levels of the event (basic events being World War II and socialism), medium (autobiographical narratives, museum expositions, journalistic genres, commemorative rituals, historical documents) and discourse are discerned. The choice and specification of sources and methods is carried out according to the analysis of concrete memory practices; historization of investigated practices on every level mentioned above will be essential. One of the aims of the Project is widening of the comparative Baltic perspective in researching the memory of the 20th century by relying on the already existing network of researchers as well as extending the network though the activities of the Project. The output of the research will be research-methodical and empirical articles in specialized journals and an article collection in English concerning the oral history of World War II as well as a documentary film about the contemporary commemoration practices of the Stalinist mass repressions. The final result of the project will be a joint publication about the Baltic memory practices based on international cooperation during the Project. The presupposed result of the research is a grounded theory of remembering pointing at the interrelatedness of the social and cultural memory processes, at the inner dynamics and complexity of those processes and at the role of agents and mediums participating in these processes. In addition, as a result of this research an understanding will increase of the effect of the essential events of the 20th century on human lives, social relationships, and cultural behaviour.
Projekti eesmärk on uurida katkestuse ja järjepidevus toimimist kultuuris eri tasanditel ja eri mälupraktikate põhjal. Esitati hüpotees, et katkestus(ed) ja järjepidevus(ed) ei ole mõistetavad mitte ainult üksteisele järgnevatena, vaid nad toimivad kultuuritervikus samaaegselt ja paralleelselt, üks teise kaudu ja vastupidi, aktualiseerudes teatud tingimustel. Projekti lähtepunktiks oli eelnevates projektides sõnastatud katkestuse kontseptsioon 1940.aa ja 1950.aa alguse arengute ja nende retrospektiivse tõlgenduse kohta. Projekti käigus keskenduti katkestuse ja järjepidevuse dünaamika ja paljutasandilise suhestatuse ning nende suhete zhanrispetsiifilisusele. Projekti tulemusena toodi käibesse seni vähekasutatud allikaid ning arendati uudset metodoloogiat, mis seisneb pika ajaperspektiivi ning eri mälutasandite komplementaarses käsitluses. Projekti uurimistulemused võimaldavad diferentseerida senist vaadet nii Eesti (ja Balti) nõukogudejärgsele mälukultuurile kui ka selle keskmes olnud kogemuste kujunemise trajektooridele. Suuremate alaprojektidena avaldati raamat Eesti nõukogudejärgsest sõjamälust ja koostati teemanumber Nõukogude perioodi mäletamisest Balti mälukultuuri(de)s. Avaldati 15 artiklit kategoorias 1.1., 12 artiklit - 1.2. ja 10 peatükki kategoorias 3.1. Projekti raames kaitsti 3 magistritööd.