"Sihtfinantseerimine" projekt SF0422102s02
SF0422102s02 "Loomakasvatuse produktsiooni ja aretuse säästlike strateegiate majanduslik ja bioloogiline modelleerimine (1.01.2002−31.12.2006)", Olev Saveli, Eesti Maaülikool, Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.
SF0422102s02
Loomakasvatuse produktsiooni ja aretuse säästlike strateegiate majanduslik ja bioloogiline modelleerimine
Economical and biological modelling of sustainable strategies of animal breeding and production
1.01.2002
31.12.2006
Teadus- ja arendusprojekt
Sihtfinantseerimine
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.6. PõllumajandusteadusB400 Zootehnika, loomakasvatus, aretustegevus4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)100,0
PerioodSumma
01.01.2002−31.12.2002800 000,00 EEK (51 129,32 EUR)
01.01.2003−31.12.2003714 000,00 EEK (45 632,92 EUR)
01.01.2004−31.12.2004714 000,00 EEK (45 632,92 EUR)
01.01.2005−31.12.2005714 000,00 EEK (45 632,92 EUR)
01.01.2006−31.12.2006714 000,00 EEK (45 632,92 EUR)
233 661,00 EUR

Loomakasvatusproduktsiooni suurendamise strateegiate välj atöötamisel arvestatakse keskkonna, majanduse ja sotsiaalseid mõjusid ning geneetiliste ressursside limiteeritust. Eelmises uurimisetapis saadud tulemusi arendatakse edasi geenivoo modelleerimisega eesti holsteinide populatsioonis eesmärgiga hinnata, millistes proportsioonides erinevate gruppide vanemad annavad oma geenid edasi järglaste teatud kindlale grupile ning milline on sellise protsessi majanduslik väärtus. Diskonteerimine ning geenivoo ekspressiivsuse jälgimine on oluline aretusprogrammide suhtelise majandusliku väärtuse hindamiseks, samuti konkreetsete aretusotsuste tegemiseks aretuspullide kasutamise majandusliku põhjendatuse kohta. Aretuse säästlike strateegiate majanduslikuks ja bioloogiliseks modelIeerimiseks kirjeldatakse ja hinnatakse tõugude genofondi seisundit, tõusisesest ja tõugudevahelist geneetilist variatsiooni, kasutades nii klassikalisi (veregrupid ja polfunorfsed valgutüübid) kui DNA markereid (mikrosatelliidid, Y-kromosoomi ja mitokondriaalse DNA markerid). Määratakse uusi markertunnuseid ja uuritakse võimalikke seoseid majanduslikult tähtsate tunnustega. Viiakse läbi sõeluuringud pärilike geneetiliste defektide (PSS ja BLAD) esinemisele vastavalt nii sea- kui veisepopulatsioonides. Piima kvaliteeti käsitleva uurimistöö raames selgitatakse välja pidamis­tehnoloogilised ja aretuslikud võimalused piima laapumisomaduste parandamiseks, mineraalainete sisalduse suurendamiseks ja somaatiliste rakkude arvu vähendamiseks. Käsitletakse ka erinevate loomaliikide (sead, lambad, hobused, veised) ning mesilaste produktsiooni suurendamise ning aretuse säästlikke strateegiaid.
.