See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Õppimine ja õpetamine digitaalse õppevara ajastul" projekt DIGIVARA5
DIGIVARA5 "DigiEfekt: Digitaalse õppevara kasutamise mõju õppimisele ja õpetamisele Eesti põhihariduse näitel (1.05.2020−30.04.2023)", Margus Pedaste, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, haridusteaduste instituut.
DIGIVARA5
DigiEfekt: Digitaalse õppevara kasutamise mõju õppimisele ja õpetamisele Eesti põhihariduse näitel
The effect of using digital learning materials for learning and teaching in the context of Estonian basic school
1.05.2020
30.04.2023
Teadus- ja arendusprojekt
Õppimine ja õpetamine digitaalse õppevara ajastul
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.10. KasvatusteadusedS281 Arvuti õpiprogrammide kasutamise metoodika ja pedagoogika 5.3. Haridusteadused50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.10. KasvatusteadusedS270 Pedagoogika ja didaktika5.3. Haridusteadused30,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.8. PsühholoogiaS260 Psühholoogia5.1. Psühholoogia ja tunnetusteadused10,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.5. StatistikaP160 Statistika, operatsioonanalüüs, programmeerimine, finants- ja kindlustusmatemaatika 1.2 Arvutiteadus ja informaatika10,0
PerioodSumma
01.05.2020−30.04.2021100 000,00 EUR
01.05.2021−30.04.2022100 000,00 EUR
01.05.2022−30.04.2023100 000,00 EUR
300 000,00 EUR

Projektil on neli eesmärki. Esiteks, koostada digitaalsete õppematerjalide kasutusviiside raamistik, tuginedes Eesti põhikoolides läbiviidavatele vaatlustele, küsitlustele, dokumendianalüüsile, intervjuudele ja logiandmetele. Teiseks, kirjeldada raamistiku alusel digitaalsete õppematerjalide kasutusviise ja agentsuse kujunemist. Kolmandaks, koostatada andmebaas, milles kirjeldatakse õpilaste kognitiivseid ja mittekognitiivseid oskusi ning nende kujunemisel olulisi taustategureid. Seejuures kogutakse originaalandmeid kümnest koolist kokku vähemalt 100 õpetajalt ja 1000 õpilaselt, kuid integreeritakse nendega varem nii Eestis kui rahvusvaheliselt kogutud kättesaadavad õpitulemusi, koolirahulolu ja muid õpiprotsessi tulemuslikkuse hindamisel olulisi andmeid. Neljandaks, koostatada prognoosimudelid digitaalsete õppematerjalide kasutusviiside ja neid toetavate või piiravate tegurite efektist õpilaste kognitiivsetele ja mittekognitiivsetele oskustele ning testitakse nende mudelite kehtivust.
There are four main aims. Firstly, to develop a framework of the use of digital learning materials (DLM) based on review of current theoretical models and research studies as well as observations, interviews and log file data in basic schools in Estonia. Secondly, the framework is used to analyse practices of using DLM and to identify different types of their using in the teaching/learning process. Third, to analyse how different uses of DLM create opportunities for development of agency and cognitive and non-cognitive skills for different groups of students. The analysis will be based on a study including at least 100 teachers and 1000 students from 10 schools. The data from the study will be integrated with other relevant datasets. Fourth, the ultimate goal is to develop predictive models of the effects of DLM use on students’ agency and cognitive and non-cognitive skills and to formulate recommendations for policy makers and practitioners in a close collaboration with them.