See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9164
ETF9164 (ETF9164) ""Gute Policey": riiklik haldussuutlikus Baltikumis (1.01.2012−31.12.2015)", Mati Laur, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
ETF9164
"Gute Policey": riiklik haldussuutlikus Baltikumis
The "Gute Policey": State Administrative Capacity in the Baltic Provinces
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH230 Kaasaja ajalugu (kuni umbes aastani 1800) 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2012−31.12.2015
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201210 200,00 EUR
01.01.2013−31.12.201310 200,00 EUR
01.01.2014−31.12.201410 200,00 EUR
01.01.2015−31.12.201510 200,00 EUR
40 800,00 EUR

Varauusaja politseikorraldusele on viimastel aastakümnetel, iseäranis saksakeelses ajalookirjutuses pööratud üpriski suurt tähelepanu. Mõiste „gute Policey“ tuli kasutusele 15. sajandi teisel poolel ja 16. sajandil Saksa aladel enamasti „hea korra“, „julgeoleku“ või „üldise hüvangu“ kontekstis ja tähenduses. Kõige aktuaalsem probleem, millega politseikorralduse uurijad kokku puutuvad, on küsimus normi ja tegelikkuse vahekorrast. Käesolev projekt jälgib politseikorraldust Baltikumi regionaalsel tasandil, seostades seda olulisemate rahvusvaheliste uurimissuundadega. Uurimistöö ülesandeks on selgitada, kuidas toimisid politseikorraldused praktikas ja aitasid kaasa ühiskonna sotsiaalse sidususe ja sotsiaaldistsiplineerimise tagamisele. Uurimisvaldkondadeks on (talurahva) eraelu, toitumis- ja hügieenitingimused, kerjamine ja hulkurlus, aga ka hariduselu politseiline reglementeerimine rahvakoolist ülikoolini välja. Kuigi projektis osalejad keskenduvad kitsamatele teemalõikudele, peaks uurimisprojekt tervikuna andma vastuseid mitmele problemaatilisele või siis seni tähelepanu ja vastuseta jäänud Balti ajaloo küsimusele: milline oli balti erikorra haldussuutlikkus; millist osa Baltikumi politseikorralduse väljatöötamisel etendas riigi keskvõim, millist osa riiklikud provintsiaalasutused ja millist omavalitsuse institutsioonid; kui suur oli Rootsi riigivõimu pärand 18. sajandi politseikorraldusele; millist mõju avaldas kehtiv politseikorraldus pärisorjuse kui institutsiooni püsivusele. Kahtlemata on tegemist kesksete küsimustega 17.-18. sajandi ajaloo mõistmiseks.
The early modern “gute policey” ordinances have attracted quite a lot of attention in the last decades, especially in the German historiography. The concept of “gute policey” dominated in the German territories from the second half of the 15th to the beginning of the 16th century, mainly conceived in the context and meaning of “good order”, “security” or “common good”. The most compelling issue in the “gute policey” research is the relation between the norm and the reality. This project will look at the ordinances of “gute policey” at the Baltic regional level, attempting to link the research results with the most acute international research trends. The project will clarify of how the police ordinances were guaranteed and what measures were provided to maintain the order and discipline in the society (incl. private life of the peasantry). The project will also look in detail at the police ordinances which applied to such acute issues as beggary, the diet and hygiene conditions, University and school administration. Although project participants are focusing on narrower topics, the research project as a whole should offer solutions to several questions in the history of Estonia and Latvia, which have been problematic or unresolved so far; such as, what was the administrative capacity of the Baltic provinces; what role did central authority have in formulating the police ordinances of the Baltic autonomic provinces, what was the role of state provincial institutions and the local governmental institutions, how influential was the Swedish state authority legacy on the 18th century police ordinances; what impact did police ordinances in force have on permanence of serfdom as an institution. These questions surely are central to understanding the 17th and 18th century history.
Teadusprojekti raames publitseeriti nelja aasta jooksul 19 ETIS’e 1.1., 1.2. ja 3.1 kategooria artiklit (Laur 5, Küng 3, Lust 3, Seppel 3, Plath 2, Tarkiainen 1, Ird 1, üks ühisartikkel), ilmus monograafia talude päriseksostmisest (Laur, Lust, Tarkiainen). Teadusprojektist rahastati 2014. aasta septembris Tallinnas ja Tartus toimunud rahvusvahelist konverentsi „,Bellies, Bodies, Policeyʻ: Embodied Environments Between Catastrophes and Control“ läbiviimist (ettekanded Ird, Laur, Lust, Plath, Seppel, Tarkiainen), kirjastuses Böhlau avaldatud artiklite kogumikku Baltikumi 1710. aasta kapitulatsioonidest (Laur), Rahvusarhiivi kogumikku „Võitlus näljaga“ (Lust) ning rahvusvahelise ajakirja „Forschungen zur baltischen Geschichte“ väljaandmist. Uurimistulemusi on põhitäitjad rakendanud Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis ning Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuses peetavate loengute ja seminaride läbiviimisel, sh 2014. aasta kevadsemestril Tartu Ülikoolis peetud magistriseminaris „Avalik kord Eesti- ja Liivimaal 17.–19. sajandil“ (FLAJ 07.225) (kõik põhitäitjad) ning 2015. aasta sügissemestril magistriseminaris „Absolutism“ (FLAJ 07.230) (Laur ja Seppel), samuti koguteose „Eesti ajalugu“ kolmandas köites (peatoimetajad Küng ja Seppel).