See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF5425
ETF5425 "Kalade noorjärkude mõju zoo- ja fütoplanktonile Eesti suurjärvedes ja selle sõltuvus sesoonsest ja pikaajalisest temperatuuri dünaamikast (1.01.2003−31.12.2006)", Peeter Nõges, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
ETF5425
Kalade noorjärkude mõju zoo- ja fütoplanktonile Eesti suurjärvedes ja selle sõltuvus sesoonsest ja pikaajalisest temperatuuri dünaamikast
Influence of young-of-the-year fishes on zoo- and phytoplankton in Estonian large lakes and its dependance on seasonal and long-term temperature dynamics
1.01.2003
31.12.2006
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB460 Füüsiline antropoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
PerioodSumma
01.01.2006−31.12.2006134 400,00 EEK (8 589,73 EUR)
01.01.2004−31.12.2004140 000,00 EEK (8 947,63 EUR)
01.01.2005−31.12.2005131 764,71 EEK (8 421,30 EUR)
01.01.2003−31.12.2003140 000,00 EEK (8 947,63 EUR)
34 906,29 EUR

Meie poolt püstitatud tööhüpoteesi kohaselt põhjustab veetemperatuuri aastati erinev dünaamika nihkeid füto- ja zooplanktoni arengus, kalade kudeaegades ja kalavastsete koorumisaegades. Kuna temperatuuri mõju erinevatele organismirühmadele on erinev, põhjustavad nihked toiduahela lülide arengu ajastuses suuri aastatevahelisi erinevusi planktoni koosseisus ja suurusjaotuses. Käesoleva projekti eesmärkideks on: 1. Uurida kalade noorjärkude arvukuse dünaamikat ja toidu koosseisu Võrtsjärves ja Peipsis. Kalamaimude toitumise ja selle ökoloogilise mõju temaatika on oluline ja seni täiesti uurimata valdkond meie suurjärvede ökoloogias. 2. Pidevmõõtmiste abil 10-20 punktis täpsustada andmeid veetemperatuuri jaotuse ja sesoonse muutlikkuse kohta suurjärvede litoraalis ja pelagiaalis. 3. Kalibreerida Peipsi järve jaoks koostatud veetemperatuuri üldmudel järve erineva sügavusega biotoopide ning Võrtsjärve erinevate osade jaoks. Rekonstrueerida igapäevased veetemperatuuri aegread Võrtsjärve ja Peipsi erinevates biotoopides aastate 1951-2002 jaoks. 4. Täiendada ihtüofenoloogiliste vaatluste andmebaas (1951-80) rekonstrueeritud igapäevaste veetemperatuuridega ja selle alusel täpsustada kalaliikide sigimisega seotud temperatuurinõudlusi. 5. Ühitada planktoni andmebaas (1964-2002) täiendatud ihtüofenoloogiliste vaatluste ja rekonstrueeritud temperatuuriandmetega. Statistilise analüüsi abil selgitada seoseid temperatuurirezhiimi, planktoni arengu ja kala noorjärkude dünaamika vahel. Uurida kliimamuutuse võimaklikku mõju suurjärvede toiduahela komponentidele.
According to the working hypothesis, the annually different dynamics of water temperature causes shifts in phyto- and zooplankton development, in timing of fish spawning and hatching of fish larvae. As these organisms of the trophic chain have different temperature dependence, shifts in timing of their development result in large interannual differences of plankton composition, size structure and abundance. The aims of the project are: 1. To study the seasonality of young-of-the-year fishes abundance and their food composition in Estonian large lakes, L. Võrtsjärv and L. Peipsi. Feeding of 0+ fishes is an important but still unstudied aspect in the ecology of our large lakes. 2. To specify the spatial and temporal temperature distribution in the littoral and open water areas using continuous annual measurements at 10-20 stations per lake. 3. To calibrate the existing general numerical temperature model of lake Peipsi (Mõtt, 2001) for habitats of different depth in the lake and for different parts of L. Võrtsjärv. Basing on data on ice and meteorological variables to reconstruct daily water temperatures for different habitats in both lakes for years 1951-2002. 4. To complement the existing ichthyophenologic database for these lakes (1951-80) with reconstructed daily temperature data and to specify the reproduction-related temperature requirements of different fish species. 5. To combine the existing plankton database (1964-2002) with the complemented ichthyophenologic database. To investigate statistical relationships between the temperature regime, plankton development and 0+ fish dynamics. To study the possible influence of climate change on the food-chain components in large lakes.