See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Sihtfinantseerimine" projekt SF0281770As01
SF0281770As01 "Süsinikuringe ökofüsioloogilised alused (1.01.2001−31.12.2005)", Olevi Kull, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond.
SF0281770As01
Süsinikuringe ökofüsioloogilised alused
Ecophysiology of carbon cycle
1.01.2001
31.12.2005
Teadus- ja arendusprojekt
Sihtfinantseerimine
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB270 Taimeökoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskondkoordinaator01.01.2001−31.12.2005
PerioodSumma
01.01.2005−31.12.20051 004 000,00 EEK (64 167,30 EUR)
01.01.2001−31.12.2001850 000,00 EEK (54 324,90 EUR)
01.01.2002−31.12.20021 085 000,00 EEK (69 344,14 EUR)
01.01.2003−31.12.20031 175 000,00 EEK (75 096,19 EUR)
01.01.2004−31.12.20041 461 000,00 EEK (93 374,92 EUR)
356 307,45 EUR

Töö toimus nelja alalõigu osas: 1. Tagasisided keskkonnatingimuste ja taimekoosluste ruumilise heterogeensuse vahel. Uuriti fotosünteesiaparaadi hulga ja stöhhiomeetria muutusi lehestikus, samuti lehepinna ning võra laienemise sõltuvust fotosünteesi jaotumusest võrastikus. Võrdus näitas, et kuigi lehepinna produtseerimine võrastikus toimub enamvähem vastavalt fotosünteesi ruumilisele jaotumusele, toimub võra laienemine ja uue ruumi haaramine liigispetsiifilise mustri järgi ning on vaid osaliselt seotud valgusressursi jaotusega lehestikus. 2. Fotosünteesi- ja transpiratsioonivoo omavaheline seos lehestikus. Uuring näitas, et alumiste okste maltspuidu ja lehestiku pindala suhte vähenemine oksa järgu suurenedes soodustab veevoolu peateljes, võimaldades valgusele paremini eksponeeritud lehestiku efektiivsemat veevarustust. Kuue puuliigi uuringud näitasid, et esineb maksimaalse hüdraulilise juhtivuse positiivne korrelatsioon nii õhulõhede juhtivuse kui ka fotosünteesivõimega. 3. Globaalmuutuste mõju lehestiku fotosünteesile. Uuring USA FACE infrastruktuuril võimaldas arendada välja lehestiku CO2 neelamise mudeli, mis lähtub kergestimõõdetavast lehe klorofülli sisaldusest ning selle jaotusest lehestikus. Uuring analoogsel infrastruktuuril Itaalias näitas, et olukorras, kus ei vesi ega mineraalained limiteeri puude kasvu, ei leitud vähematki märki lehtede fotosüneesivõime alla-reguleerimisest. 4. Eesti CO2 looduslikud vood. Süsinikuringe uuringuid kuuse-kase segapuistute aegreas näitas olulist vanusega seotud süsiniku dünaamikat, mida saab seletada muutustega mikrokliimas ning raiejärgse taimestiku suksessiooniga. Projekti tulemusena avaldati üle 34 teadusliku publikatsiooni ning valmis 3 doktori- ning 5 magistritööd.
Studies were made under four subprojects: 1. Feedback between heterogeneity of environmental conditions and canopy structure. Distributions of quantity and stoichiometry of leaf photosynthetic apparatus in canopies and growth of new leaf area and crown expansion were studied in tree canopies. The results showed that production of new leaf area followed the pattern of photosynthetic production, however, species differed substantially in extension growth and space-filling strategy. 2. Relationship between transpiration and photosynthetic carbon flow in leaf canopy. We observed decreased trend in sapwood area to leaf area ratio of branches with increasing branch order that contributed to preferential water flow along the main axis, potentially providing more efficient water supply for the foliage located in the better-insolated outer part of the crown. On bases of data from six tree species we found that values of hydraulic conductance were positively correlated with both maximal stomatal conductance and photosynthetic capacity. 3. Impact of global changes on canopy photosynthesis. As a result of the study within FACE facility in USA we developed a canopy CO2 uptake model based on easily measurable leaf chlorophyll content and its distribution within canopy. Study in FACE facility in Italy revealed that in a system not limited by water and nutrients no trace of photosynthetic downregulation was found. 4. Natural fluxes of CO2.  We studied major carbon pools and flow in chronosequence plots of spruce-birch stands on mineral soils and found considerable age related dynamics attributable to changes in microclimate and vegetation succession following the harvest. As a result of these studies more than 34 scientific papers were produced 3 Ph.D and 5 M.Sc. thesis were completed.