See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud" projekt HLK05-3
HLK05-3 (HLK05-3) "Hüdrobioloogilised kogud (1.01.2005−31.12.2008)", Henn Timm, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
HLK05-3
Hüdrobioloogilised kogud
1.01.2005
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud
PerioodSumma
01.01.2005−31.12.2005163 140,00 EEK (10 426,55 EUR)
01.01.2006−31.12.2006163 140,00 EEK (10 426,55 EUR)
01.01.2007−31.12.2007163 140,00 EEK (10 426,55 EUR)
01.01.2008−31.12.2008180 000,00 EEK (11 504,10 EUR)
42 783,75 EUR

PROJEKTI EESMÄRGID KOGUDE HOIUTINGIMUSTE JA SÄILIMISE PARANDAMISEL, KOGUDE KORRASTAMISEL JA VAJALIKU KAADRI (SEALHULGAS KVALIFITSEERITUD KURAATORID) KOOLITAMISEL. PROJEKTI TÄHTSUS PROGRAMMI PÕHIEESMÄRKIDE SAAVUTAMISEL (kuni 1 lk): Hüdrobioloogilised kogud Võrtsjärve Limnoloogiajaamas on saadud peamiselt Eesti järvedest ja jõgedest, kuid sinna kuulub ka muudelt aladelt kogutud materjali. Nad hõlmavad praeguse seisuga järgmisi osi: Veetaimede kogu: • kuiv herbaarium (2500 lehte, osa neist kriitilises seisundis) • mändvetika- ja samblakogu (ca 500 ühikut, enamasti ebastandardsetes tingimustes); Planktoni märgkogu (füto- ja zooplankton formaliinis; osa paikneb muudes hoonetes ja ruumides, säilikute seisund kriitiline või teadmata). Kokku ca 12 000 säilikut, neist umbes 200 enne Teise Maailmasõja aegset. Osa proovidest (7850) on viidud standardsetess pudelitesse ja ja nende kohta on olemas andmebaas (MS Access). Zoobentos: • märgkogu: üle 1800 digitaalselt katalogiseeritud säiliku (enamasti igas rohkem kui üks eksemplar). Seisund hea. • väheharjasussid püsipreparaatidena. 27 liigi tüüpeksemplare (holo- ja paratüüpe). Referentskogus ca 4000 preparaati. Seisund hea. • surusääsklaste vastsed püsipreparaatidena: üle 1000 säiliku. Seisund hea. Kalade otoliidid: üle 900 otoliidiproovi. Seisund hea. Lisaks sellele asub endises Zooloogia ja Botaanika Instituudi hoones (Tartus, Riia 181) veel mõnisada veetaimede herbaarlehte, 1500 fütoplanktoni proovi, 1500 ränivetikate püsipreparaati ja 1500 zoobentose proovi Läänemerest ja Eesti jõgedest. Seisund rahuldav või hea. Kõik nimetatud alakogud on aluseks Võrtsjärve Limnoloogiajaama rajatava järvemuuseumi ekspositsioonile. Säilimise suhtes on ohustatud Limnoloogiajaama veetaimede herbaarium ning osa planktonikogust. Samuti vajab hermeetilise vastu väljavahetamist Tartus asuvate fütoplanktoni- ja bentosesäilikute taara. Korrastamist vajavad kõik alajaotused, eriti need, mille puhul on tegemata inventeerimine. Kogude arendamine (täiendamine) toimub jooksvalt, kuid regulaarse hoolduse tagab ikkagi kuraaatori metikoht. Kasutusvõimaluste kaasajastamist vajavad kõik kogude osad. Võrgupõhiselt teha kättesaadavaks esmalt kogude lühikirjeldused (metaandmed) ning täiendada seda ekseplaripõhise (specimen level) andmestikuga alustades tüüpmterjalist. Tänaseks on võrgupõhiselt kättesaadav väheharjasusside tüüpide nimekiri (http://www.zbi.ee/static/body/files/10.Oligochaeta%20types.doc) Digitaalsed kataloogid on olemas hüdrobioloogiliste kogude üksikute osade kohta (selgrootute märgkogu, osa planktonikogust Limnoloogiajaamas, ränivetikad). Paljud hüdrobioloogilised objektid on mikroskoopilised või submikroskoopilised. Teiseks kuivavad nad varsti pärast fiksaatorist väljavõtmist ning on ühtlasi haprad. Niisugustel puhkudel on üks lahendus püsipreparaatide valmistamine, millega ongi mõnede rühmade osas tegeldud (ränivetikad, väheharjasussid). Suure lahutusega digifotod haruldasematest ja hapramatest isenditest välistavad enamikel juhtudel nendega manipuleerimise ja tagavad materjalile juurdepääsu ka võrgu kaudu.