See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7910
ETF7910 "Brüoloogiline mitmekesisus ja selle säilimise perspektiivid muutuva kliima ja kasvava inimtegevuse mõjul (1.01.2009−31.12.2012)", Nele Ingerpuu, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond.
ETF7910
Brüoloogiline mitmekesisus ja selle säilimise perspektiivid muutuva kliima ja kasvava inimtegevuse mõjul
Bryological diversity and its conservation possibilities in the course of changing climate and increasing human influence
1.01.2009
31.12.2012
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB270 Taimeökoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.2009194 365,00 EEK (12 422,19 EUR)
01.01.2010−31.12.2010194 365,00 EEK (12 422,19 EUR)
01.01.2011−31.12.201112 422,40 EUR
01.01.2012−31.12.201212 422,40 EUR
49 689,18 EUR

Üleilmne bioloogilise mitmekesisuse kahanemise pidurdamine on tänapäeva teaduse üheks põhiprobleemiks. Taksonite kadumine ning levilate fragmenteerumine puudutab peaaegu kõiki organismirühmi. Tänapäeval on inimmõjuta alasid maakera jäävabal territooriumil vaid 22%. Samas võib inimene olla kohati suurendanud üldist mitmekesisust pool-looduslike koosluste loomisega. Kliima soojenemine põhjustab samuti areaalide teisenemist ning liigilise mitmekesisuse muutusi konkreetsetel aladel. On teadmata, millistel tingimustel need muutused võivad viia brüofloora fataalse vaesestumiseni. Suure osa brüofloorast moodustavad haruldased ja kaitsealused liigid, mille reaktsioon muutuvatele tingimustele võib erineda tavaliste liikide omast. Regioonile oluliste kaitsealuste liikide ohustatuse põhjuste selgitamine võimaldab luua kaitsemeetmeid ka teistele sarnaste nõudlustega ohustatud liikidele. Eesti asub Euroopa põhjaosas kesksel positsioonil. Looduslike kasvukohtade suhteline rohkus ja inimmõju suhteline vähesus võrreldes Kesk- ja Lõuna-Euroopaga ning väikese territooriumi kohta suur liigiline mitmekesisus muudavad ta sobivaks mudelsüsteemiks brüofloora muutuste põhjuste uurimisel. Käesoleva projekti eesmärgiks on selgitada välja brüofloora muutuste võimalikud tendentsid kliimamuutuste ja inimtegevuse mõjul kasutades nii eksperimentaalseid kui brüofloora analüüsi meetodeid. Uurimuses on eraldi tähelepanu suunatud kaitsealuste liikide bioloogia ja ökoloogia väljaselgitamisele, et viia liigikaitse teaduslikele alustele. Projekti tulemused annavad uut informatsiooni sammaltaimede mitmekesisuse võimalike muutuste ja kaitse võimaluste kohta ka mujal Euroopas.
Stopping global decrease of biological diversity is nowadays one of the main problems in environmental sciences. The loss of taxons and fragmentation of distribution areas is a challenge to almost all organism groups. At present the territories without human influence comprise globally only 22%. At the same time the biological diversity may have increased due to establishment of semi-natural communities by humans. Climate warming also causes changes in distribution areas and overall diversity. It is yet not known which conditions lead to fatal impoverishment of bryoflora. A great part of bryoflora consists of rare and endangered species. Their reaction to climate change and management may be much different from the reaction of common species. Protected species as especially important and vulnerable species to a region can serve as flagship species to certain groups of endangered species. If the reason for their vulnerability is explained, conservation of many more species will be more grounded. Estonia lies in the centre of Northern Europe. The relatively rich bryoflora and high percent of natural and semi-natural habitats enables to use bryoflora of Estonia as a model for different impact studies. The aim of the present project is to explain the possible trends of diversity changes in bryoflora using both experimental and analytic methods. Special attention is directed to the ascertainment of the biology and ecology of protected species in order to bring the conservation strategy on a scientific level. The results of the project will give new information for the possible changes in bryophyte diversity and conservation possibilities also elsewhere in Europe.