See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)" projekt ETF6823
ETF6823 "Lehtpuude õhulõhede juhtivus, tundlikkus ja fotosüntees ning nendevahelised seosed" (1.01.2006−31.12.2009); Vastutav täitja: Krõõt Aasamaa; Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusfond ; Eraldatud summa: 40 231 EUR.
ETF6823
Lehtpuude õhulõhede juhtivus, tundlikkus ja fotosüntees ning nendevahelised seosed
Stomatal conductance, sensitivity and photosynthesis of temperate deciduous trees
1.01.2006
31.12.2009
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)
ETIS valdkondETIS alamvaldkondCERCS valdkondFrascati Manuali valdkondProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.5. Metsandusteadus601 4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)34,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogia601 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt33,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.3. Geneetika601 1.3. Keemiateadused (keemia ja muud seotud teadused)33,0
PerioodSumma
01.01.2006−31.12.2006156 000,00 EEK (9 970,22 EUR)
01.01.2007−31.12.2007159 960,00 EEK (10 223,31 EUR)
01.01.2008−31.12.2008159 960,00 EEK (10 223,31 EUR)
01.01.2009−31.12.2009153 562,00 EEK (9 814,40 EUR)
40 231,24 EUR

Uuritakse erinevate kasvustrateegiatega lehtpuuliikide õhulõhede juhtivust ja tundlikkust mitmete välisfaktorite kiirete muutuste suhtes: tundlikkuste omavahelisi seoseid, dünaamikat vegetatsiooniperioodi jooksul ja sulgrakkude otsereaktsioonide osatähtsust õhulõhede juhtivuse muutustes. Samuti selgitatakse õhulõhede juhtivuse ja fotosünteesi intensiivsuse vahelise positiivse korrelatsiooni mehhanismi, ning hinnatakse reoveepuhasti taimkattefiltri puude veekasutuse ja fotosünteesiaparaadi karakteristikuid. Peamised tööhüpoteesid: 1) Mitte ainult õhulõhede tundlikkus veepotentsiaali muutuste suhtes, vaid ka tundlikkused muude tähtsamate keskkonnafaktorite suhtes, on seoses võrse hüdraulilise juhtivusega. Kõigi juhtivuse vähenemisele viivate keskkonnamuutuste suhtes on kõige tundlikumad aeglasekasvuliste, väikese hüdraulilise juhtivusega liikide õhulõhed, ning kõigi juhtivuse suurenemisele viivate keskkonnamuutuste suhtes on kõige tundlikumad kiirekasvuliste, suure hüdraulilise juhtivusega liikide õhulõhed. Suviste põuaperioodide ajal, mil õhulõhede veekao takistamise funktsiooni osatähtsus suureneb kõigis liikides, suureneb ka õhulõhede tundlikkus nende juhtivuse vähenemisele viivate keskkonnamuutuste suhtes ja väheneb õhulõhede tundlikkus nende juhtivuse suurenemisele viivate muutuste suhtes. Kuid aeglasekasvuliste liikide õhulõhede tundlikkustele avaldab põud suhteliselt tugevamat mõju. 2) Sulgrakkude otsereaktsioonide osatähtsus on suurim õhulõhede kõige tundlikumate reaktsioonide puhul. 3) Oluliseks fotosünteesi intensiivsuse ja õhulõhede juhtivuse positiivset korrelatsiooni tagavaks signaalaineks on malaat. 4) Eesti kliimatingimustes on reoveepuhastite taimkattefiltrites kõige produktiivsemad need puuliigid ja –kloonid, mida iseloomustab fotosünteesiaparaadi suurim valgusepüüdmise efektiivsus, ning kõige ‚raiskavam’ veekasutuse strateegia.
Stomatal conductance and sensitivity to rapid changes in several different environmental factors will be studied: the relations between the stomatal sensitivities, the dynamics of the sensitivities during season, the role of direct responses of stomatal guard cells to environment. The mechanism that causes the positive correlation between the photosynthesis intensity and stomatal conductance, is also studied. Also, the characteristics of water use and photosynthesis of trees growing in vegetation filters of wastewater purification systems are analysed. Main hypotheses: 1) Not only the stomatal sensitivity to changes in water potentials, but also the stomatal sensitivities to other main environmental factors, is related to the hydraulic conductance of shoots. The species characterised with low hydraulic conductance and slow growth, are most sensitive to the environmental changes that evoke a decrease in the stomatal conductance, and the species characterised with high hydraulic conductance and fast growth, are most sensitive to the environmental changes that cause an increase in the stomatal conductance. During the drought periods, the stomatal sensitivity increases to the factors that decrease the stomatal conductance, and stomatal sensitivity decreases to the factors that increase the stomatal conductance. Drought affects the stomatal sensitivity of all the tree species, but has stronger influence to the slow-growing species. 2) The role of direct responses of stomatal guard cells to environment is the highest in the most sensitive reactions of stomata. 3) Malate is an important signalling agent that coordinates the stomatal conductance with the photosynthesis intensity. 4) The species and clones characterised with the highest light harvesting efficiency of photosynthesis apparatus and the most ‘prodigal’ water use, have the highest productivity in the vegetation filters of wastewater purification systems in Estonia.