See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9209
ETF9209 "Õiguslik paljusus kui oht, väljakutse ja võimalus - Eesti kogemused võrdlevas ja ajaloolises perspektiivis (1.01.2012−31.12.2015)", Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikool, Õigusteaduskond.
ETF9209
Õiguslik paljusus kui oht, väljakutse ja võimalus - Eesti kogemused võrdlevas ja ajaloolises perspektiivis
Legal pluralism as a danger, challenge and opportunity – Estonian experiences in comparative and historical perpectives
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.7. ÕigusteadusH300 Õiguse ajalugu 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Õigusteaduskondkoordinaator01.01.2012−31.12.2015
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201213 200,00 EUR
01.01.2013−31.12.201313 200,00 EUR
01.01.2014−31.12.201413 200,00 EUR
01.01.2015−31.12.201513 200,00 EUR
52 800,00 EUR
0,00 EUR

Modernse õiguse ja õigusteaduse üks olulisemaid narratiive on olnud jutustus õigusliku ühtsuse paremusest, võrreldes varasemate ajastute õigusliku paljususega. Selle narratiivi võidukäik jätkub ka tänapäeval – õiguse ühtlustamine ja harmoniseerimine ei ole üksnes Euroopa Liidu tasandil ja selle kompetentside teostamiseks seatud eesmärk, vaid puudutab üha enam ka neid valdkondi, mis algselt pidid kuuluma eranditult liikmesriikide kompetentsi. Ka teaduslikus uurimises võib täheldada püüet suruda mitmekesised fenomenid mingi kõrgemal tasandil siiki ühtsuse narratiivi kohustavasse diskursusesse. Käeoleva uurimisprojekti eesmärk on asetatud vastupidi. Me püüame vaadata õiguslikule paljususele n.ö. ausalt näkku ja otsida üles ning tunda ära tegelikult ohud, väljakutsed ja võimalused, mida õiguslik paljusus on just üksikisiku seisukohalt erinevates ajaloolistest tingimustes kaasa toonud. Projektis küsitakse selle järele, mis tingimustel osutuvad õiguse ühtlustamine ja õiguslik paljusus üksikisiku õiguste seisukohalt ohtlikuks ja kuidas vältida selliste tingimuste kujunemist. Teisalt püütakse määratleda tingimusi, mis võimaldavad õiguslikku paljusust rakendada viljakalt üsikisiku õiguste kindlustamisel. Eesti vaheldusrikas ajalugu ja kaasaegne reformisõbralikkus lubab rääkida Euroopa õiguse katseväljast. Eesti õigusajaloolist kogemust on siiski plaanis analüüsida võrdlevas perspektiivis. Projektis piirdutakse kolme olulisema õigusvaldkonnaga: eraõigus, karistusõigus ja riigiõigus, nende siseselt aga käsitletakse lisaks materiaalõigusele kindlasti ka vastavat protsessi ja täitevõigust ning neid kandvaid institutsioone.
An important part of the narrative of modern law and legal science has been the claim that legal unity possesses many advantages over the legal pluralism of earlier periods. This narrative continues to dominate – legal unification and harmonisation has not only been a goal at the level of the European Union and the carrying into effect of its competencies, but has increasingly been extended to areas which initially were to remain part of the exclusive competence of the Member States. Also in scientific research attempt is often made to force varied phenomena into a discourse dictating a narrative of unity at a higher level. The aim of this research project is the very opposite. Our intention is to squarely face the fact of legal pluralism, identify and map out the real dangers, challenges and opportunities that precisely the absence of such unity or unification has brought about from the point of view of individuals in various historical situations. This project will focus on the question, under which conditions will legal unification resp. legal pluralism become a danger to individual rights and how to avoid this consequence. Secondly we will try to identify the conditions that allow to put legal pluralism in the service of the protection of fundamental rights. The varied history and contemporary reform willingness of Estonia allows us to speak about a European test field. It is planned to analyze Estonia´s experiences in legal history comparatively. The project will be limited with three major areas of law: private law, penal law and constitutional law, within these fields, we will deal with not only material law, but also procedural and executive law, institutions and legal science.
Projekti käigus püüti välja selgitada, kas ja mis tingimustel mõjutab õiguse paljusus üksikisikut tema õiguste teostamisel. Uurimine keskendus eelkõige Eesti materjalile nii ajalooliselt kui aktuaalselt, vaadeldes seda ikkagi võrdlevas perspektiivis ja kaasates üksikuurimusi ka teiste maade kogemusest. Kuigi on leitud, et 19. sajandi II. pooles tegeles Vene impeeriumi kõrgeim kohus eraõiguse moderniseerimise kui ühtlustamisega, ei tehtud seda Balti provintside õigusaktide rakendamisel. Üksikisiku õiguste huvides õigusliku paljususe ärakasutamist esines 18. sajandi lõpu talupoegade vabadusprotsessides, kus viidati subsidiaarsele Rooma õigusele vabaduse taotlemisel; kohalik õigus vabadusetaotlejatele õiguslikku abi ei pakkunud. Pärast Balti Eraõiguse kehtestamist 1865 oleks õigusallikate paljusus pidanud kaduma, kuid kirjandus ja kohtupraktika näitavad, et seda võidi endiselt abiõigusena kasutada. Esmased uurimistulemused kohtute praktikast karistusseaduste paljususe tingimustes 20. sajandi algusest näitavad, et kohtud kippusid võimalusel rakendama rangema karistusega seadust. Õiguslik paljusus jäi Eestis kehtima ka pärast I ja II MS. Näiteks eraldati talude pärimise sätted üldisest pärimisõigusest, nõukogude õigus aga kasutas 1960-ndateni täiesti iseseisvat regulatsiooni kolhoositalupoegade isiklikus õigusseisundis ning hiljem kolhoosipere varanduslikes suhetes. Jõudsime lõpptulemuseni, et üksikjuhtudel võib indiviidile avanev valikuvõimalus erinevate õiguslike regulatsioonide vahel tema õiguspositsiooni tõepoolest tugevdada. Niisuguse edušansi hädavajalik eeldus on aga keskmisest tunduvalt parem informeeritus erinevate õigusrežiimide võimalustest ja tagajärgedest. Selliseid teadmisi ei saa eeldada suuremalt osalt õigussuhetes osalejatelt. Nii on õiguste paljususe tingimustes eelised neil, kes on ise erinevate õiguste spetsialistid või kellel on ressursse ekspertteadmise ostmiseks. Seevastu enamiku indiviidide õiguspositsioon võib õiguste paljususe ja avatud valikute tingimuses osutuda isegi kehvemaks, igal juhul läbinähtamatuks ja ebakindlaks.