See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF6151
ETF6151 "Koodivahetuse, eesti vahekeele ning lastekeele andmekorpuse koostamine ja üldkirjeldus (1.01.2005−31.12.2008)", Anna Verschik, Tallinna Ülikool, Filoloogiateaduskond, Tallinna Ülikool, Eesti Keele ja Kultuuri Instituut.
ETF6151
Koodivahetuse, eesti vahekeele ning lastekeele andmekorpuse koostamine ja üldkirjeldus
Child language, interlanguage and code-switching corpora creation and description
1.01.2005
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH670 Ameerika keeled ja kirjandus, kreoolikeeled6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Filoloogiateaduskondkoordinaator01.01.2005−31.12.2007
Tallinna Ülikool, Eesti Keele ja Kultuuri Instituutkoordinaator01.01.2008−31.12.2008
PerioodSumma
01.01.2005−31.12.200570 588,24 EEK (4 511,41 EUR)
01.01.2006−31.12.200672 000,00 EEK (4 601,64 EUR)
01.01.2007−31.12.200772 000,00 EEK (4 601,64 EUR)
01.01.2008−31.12.200872 000,00 EEK (4 601,64 EUR)
18 316,33 EUR

Lähtealuseks on Eesti Keelenõukogu koostatud ja Vabariigi Valitsuses kinnitatud "Eesti keele arendamise strateegia 2004-2010" osas 4 "Eesti keele uurimine ja keelekogud" ning osas 7 "Eesti keel ja teised keeled" kirjeldatud ülesanded: 1) uurida mitte-eestlaste keelt, 2) analüüsida keelekasutuse ja sotsiaalsete tegurite seoseid eri tüüpi tekstides, 3) edendada keelemuutuste teoreetilist uurimist. Projekt seostub TPÜ eesti keele uurijate senise tegevusega, eeskätt professor M. Ehala sihtfinantseeritava uurimisteemaga 0132493s03 "Eesti keelekeskkonna arengu analüüs, modelleerimine ja juhtimine" (2003-2007). Eesti keele arengutendentside prognoosimiseks on vaja nii teoreetilisi kui ka rakendusuuringuid, mille seisukohalt on oluline omada mitte ainult eesti kirjakeele ja dialektide andmekogusid, vaid ka 1) koodivahetuse, eesti-vene vahekeele ja lastekeele tekstikorpuseid, 2) veebipõhiseid kakskeelsed arvutisõnastikke ehk leksikone ning 3) vastavat keeletehnoloogiat (arvutiprogrammid). Eesti keele omandamine on tänapäevasel tasemel veel suuresti läbi uurimata ning põhjuseks on seni olnud just nimelt vastavate keelekogude puudumine. Lastekeele andmekogu võimaldab analüüsida keelekasutuse ja sotsiaalsete tegurite seoseid vanema ja lapse ning laste omavahelistes vestlustes. Vahekeele korpus annab tegelikku pilti eesti kui teise keele omandamise iseärasustest. Koodivahetuse korpus loob süstemaatilise pildi mitmekeelse suhtlemise tegelikkusest, selle strateegiatest, aga ka regionaalsest, vanuselisest ja sotsiopragmaatilisest varieerumisest. Kõik mainitud korpused oleksid alusmaterjaliks ka teistele uurijatele. Lastekeele korpus pakuks uurimismaterjali lisaks ka logopeedidele, kuna normatiivne materjal eesti keele omandamise kohta on seni väga puudulik, psühholoogidele, terapeutidele ning sotsioloogidele. Projekti on kaasatud kraadiõppurid (magistrandid ja doktorandid), kelle väitekirjateema on seotud kas lastekeele või koodivahetuse uurimisega.
The departure points of the project are based on the prescriptions of "The Estonian Language Development Strategy 2004-2010" (elaborated by the Estonian Language Council and approved by the Government of the Republic of Estonia), with a particular attention to Part 4 "Estonian language research and corpora" and on Part 7 "Estonian and other languages". The main purposes of the project are as follows: 1) investigation of Estonian as spoken by non-Estonians; 2) analysis of correlation between language use and social factors in various text types; 3) further development in language change research. The project is closely linked to the previous activities of Estonian linguists at TPU, especially to the project no. 0132493s03 "The analysis, modeling and control of the development of the Estonian linguistic environment", supported by the Ministry of Education of the Republic of Estonia (the principle investigator is Prof. Martin Ehala). In order to predict development tendencies of the Estonian language, both theoretical and applied research is needed. For that purpose in addition to literary language and dialects corpora the following databases are essential: 1) code-switching, Estonian-Russian interlanguage, and child language corpora; 2) internet-based bilingual dictionaries (lexicons) and 3) appropriate language technology (software). The acquisition of the Estonian language is still very poorly investigated. The interlanguage corpora would help to create a real picture of Estonian as L2 acquisition. Code-switching corpora would contribute to the systematic view on multilingual communication, its strategies, and several types of variation (regional,generational, sociopragmatical variation). The mentioned corpora could be a source for other researchers. Child language corpora could be potentially useful also for speech therapist, psychologists, sociologists etc. Post-graduate students whose dissertation topic is code-switching or child language are invited to participate in the project.