"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF5696
ETF5696 (ETF5696) "Depressiooni sotsiaalmajanduslikud ja tervisest sõltuvad riskifaktorid ning esinemissagedus esmatasandi meditsiinis (1.01.2004−31.12.2007)", Heidi-Ingrid Maaroos, Tartu Ülikool, Arstiteaduskond.
ETF5696
Depressiooni sotsiaalmajanduslikud ja tervisest sõltuvad riskifaktorid ning esinemissagedus esmatasandi meditsiinis
Socioeconomical and health-rated risk factors and prevalence of depression in primary care
1.01.2004
31.12.2007
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.7. Kliiniline meditsiinB720 Peremeditsiin3.2. Kliiniline meditsiin (anestesioloogia, pediaatria, sünnitusabi ja günekoloogia, sisehaigused, kirurgia, stomatoloogia, neuroloogia, psühhiaatria, radioloogia, terapeutika, otorinolarüngoloogia, oftalmoloogia)100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Arstiteaduskondkoordinaator01.01.2004−31.12.2007
PerioodSumma
01.01.2004−31.12.2004170 000,00 EEK (10 864,98 EUR)
01.01.2005−31.12.2005160 000,00 EEK (10 225,86 EUR)
01.01.2006−31.12.2006163 200,00 EEK (10 430,38 EUR)
01.01.2007−31.12.2007163 200,00 EEK (10 430,38 EUR)
41 951,60 EUR

Projekti üldeesmärgiks on esmatasandi meditsiinis esinevate depressiivsete häirete uurimine. Depressioonist on saanud üks levinumaid psüühikahäireid. Depressiivseid häireid ja olulisi depressioonisümptomeid on Euroopas leitud kuni 25% pere- või üldarsti poole pöördunud patsientidel. Üks põhjuseid, miks depressioon on nii levinud, on selle ebaadekvaatne diagnoosimine ja ravi esmatasandi meditsiinis. Depressiooni äratundmist esmatasandil hõlbustaks kohaste diagnostiliste vahendite olemasolu. Vaatamata rohketele uuringutele, puudub siiski üksmeel depressiooni levimuse ja seostuvate faktorite kohta. Depressiooni leviku vähendamine sõltub haigusjuhtumeid vallandavate ja pikendavate riskitegurite tundmisest ja võimalustest vähendada nendega kokkupuudet. Lisaks kliinilisele tähtsusele aitab riskitegurite analüüs mõista depressiooni tekke ja püsimise mehhanisme. Riskiteguritena on uuringud näidanud nii sotsiaalmajanduslikke olusid, kehalist tervist kui ka lähisuhete iseloomu. Meie varasemad uuringud aitavad iseloomustada mõningaid depressiooniga seostuvaid sotsiaaldemograafilisi tegureid. Siiski pole just Eestis teostatud ühtegi uuringut, mis võimaldaks hinnata depressiooni kui häire levimust ja riskitegureid. Projekti spetsiifilised eesmärgid on: 1. Uurida depressiooni levimust perearstiabi kasutajate seas. 2. Uurida perearstidel tekkivaid probleeme depressiooni diagnostikas ja ravis. 3. Uurida depressiooni sotsiaalmajanduslikke ja tervisest sõltuvaid riskitegureid perearstiabi kasutajate seas. 4. Töötada välja tõenduspõhine enesehinnanguline depressiooniskaala kasutamiseks esmatasandi arstiabis. Töö tulemused võimaldavad saada uusi teadmisi depressiooni levimusest ja etioloogiast. Kliinilisest aspektist aitab projekt kaasa uute depressiooni diagnostikavahendite loomisele. Depressiooni riskifaktorite ja perearstide hoiakute analüüs võimaldab häiret tõhusamalt ennetada ja adekvaatsemalt ravida.
The general purpose of this project is to study depressive disorders in primary care. Depression has become one of the most prevalent mental disorders. In Europe depressive disorders and symptoms of depression have been found in 25% of patients visiting general practitioners and family doctors. One reason for such a high prevalence is inadequate diagnostics and treatment on the primary care level. Recognition of depression in primary care could be improved by availability of suitable diagnostic methods. Despite numerous studies there is still no consensus regarding the prevalence and risk factors of depression. Reducing the prevalence of depression depends on knowing the risk factors that provoke or prolong episodes of disorder, and possibilities to reduce exposure to them. Beside clinical significance the analysis of risk factors advances the understanding of etiology and maintenance of depression. Studies have suggested socioeconomic conditions, physical health and nature of close relationships to be risk factors for depression. Our earlier studies enable to identify some sociodemographic factors related to depression. Nevertheless no studies have been conducted in Estonia that would enable estimation of the prevalence rate and risk factors of depressive disorders. The specific aims of the project are the following: 1. To study the prevalence of depression in primary care medicine. 2. To study the problems of family practitioners in diagnosing and treating depressive patients. 3. To study socieconomic and health-related risk factors of depression in primary care. 4. To devolop an evidence-based rating scale of depression for primary care We expect that the results of this work provide new knowledge about the prevalence and etiology og depression. From clinical viewpoint the project contributes to the development of new assessment methods for depression. The analysis of risk factors and GP attitudedes enables better prevention and more adequate treatment of the disorder.