"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8152
ETF8152 "Tõlkijad kultuurirepertuuari (ümber)kujundajatena (1.01.2010−31.12.2012)", Daniele Monticelli, Tallinna Ülikool, Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut.
ETF8152
Tõlkijad kultuurirepertuuari (ümber)kujundajatena
Translators (Re)shaping Culture Repertoire
1.01.2010
31.12.2012
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudH352 Grammatika, semantika, semiootika, süntaks 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)100,0
PerioodSumma
01.01.2010−31.12.2010216 000,00 EEK (13 804,92 EUR)
01.01.2011−31.12.201113 804,80 EUR
01.01.2012−31.12.201213 804,80 EUR
41 414,52 EUR

Eesti kultuuri uurimisel on keskendutud ennekõike otseselt poliitilise ajalooga seotud momentidele. Analüüsides Eesti kultuurilise identiteedi konstrueerimist, on erinevates kontekstides rõhutatud kas saksa ja/või vene kultuuri jäljendamist või neile vastandumist, kahandades nii oluliselt 20. sajandi hegemoonilistele kultuurimõjudele vastupanu traditsiooni. Lähtudes traditsioonilisest arusaamast Vene/Saksa valikust kui valikust Ida ja Lääne vahel, võib öelda, et sellele on püütud vastu astuda teistsuguse Lääne (romaani ja angloameerika kultuuri) ja teistsuguse Idaga (Hiina, India, Jaapaniga). Neist kultuuriruumidest tõlkimine ei ole teeninud ainult informatiivset ülesannet, vaid sageli on tõlkijaiks olnud mõjukad haritlased (näit. J. Semper, A. Kaalep, T. Õnnepalu, H. Rajandi, E. Soosaar, U. Masing, L. Mäll, J. Kaplinski, R. Raud), keda ühendab kriitiline suhtumine valitsevatesse kultuuridiskursustesse. Seni on Eesti (s.h projektis osalejate) teadustöö keskendunud romaani ja angloameerika kirjanduste retseptsioonile 20. sajandi esimesel poolel. Süstemaatilisi uurimistöid Idamaade kirjanduste ja filosoofia tõlgetest ja retseptsioonist avaldatud ei ole. Kavandatav projekt keskendub Idamaade ja romaani keeltest ning inglise keelest tehtud tõlgetele ja tõlkijatele ajavahemikus 1940–2000, Eesti tõlkeloo kõige vähem uuritud perioodil. Projekti raames koostame relevantsete tõlgete ja nende metatekstide korpuse, uurides tõlkijate tööd ja tekste seotuna tõlkimise ajaloolise kontekstiga, mis toob välja Eesti tõlkekontaktide pidevu(setu)se ja peaks lubama teha teoreetilisi üldistusi tõlgete kui kultuurirepertuaari (ümber)kujundajate mõjust. Uurides tõlkeid, mis osundavad vastupanule ja kultuurilisele rahulolematusele nii Nõukogude ajal kui Eesti iseseisvumisele vahetult järgnenud aastatel, saab täiendada liiga lihtsustavaid ettekujutusi sellest perioodist. Lähtudes tõlketeooria kaasaegsetest suundumustest, on uurimistöö keskmes tõlkija, kelle roll ei piirdu ainuüksi kultuuridevahelise kommunikatsiooniga, kuivõrd ta osaleb ka aktiivselt kultuuri (ümber)kujundamisel. Kavatseme korraldada grandi raames kaks rahvusvahelist konverentsi, arendada rahvusvahelist koostööd ja avaldada uurimustulemused eelretsenseeritavates teadusajakirjades.
Research into Estonian culture has been mainly centered on influences related directly to the political history of the country. For different reasons, the imitation of or opposition to the German and Russian cultures as a part of the construction of Estonian cultural identity has been emphasized. This way the 20th century tradition of resistance to the hegemonic cultural influences has been strongly reduced. Representing the German-Russian choice as the choice between West and East, attempts to contest it can be said to have usually led to another West (the Romance and the Anglo-American) or another East (China, India, Japan). Translation from these cultural spaces has not been intended to fill merely an informative lack, but it has been conducted often by important intellectuals (such as J. Semper, A. Kaalep, T. Õnnepalu, H. Rajandi, E. Soosaar, U. Masing, L. Mäll, J. Kaplinski, R. Raud) whose common denominator is critical approach to prevalent cultural discourses. The research done so far in Estonia and by the participants of the project has mainly focused on the reception of Romance and Anglo-American literatures in the first half of the 20th century. No systematic research has been published so far on the translation and reception of oriental literatures and philosophy. Our research will focus on translations from Oriental and Romance languages and English, and the respective translators from the period 1940–2000, the least studied period of the Estonian translation history. We will compile relevant corpora of translations and their metatexts, studying the work of translators and texts in strict relation with the historical context in which they have been produced, pinpointing the (dis)continuities of Estonian translational contacts and suggesting theoretical generalizations on the effects of translation in reshaping the culture repertoire. Through the study of translations the far too simple images of the period considered could be modified by revealing lines of resistance and cultural dissatisfaction both in Soviet times and after the regained independence of Estonia. Following contemporary tendencies in translation theory, our research will give the central position to the translator not only as an agent of intercultural communication, but as an active participant in (re)shaping culture. We intend to carry out two international conferences, promote international cooperation, and publish our research results in high-quality academic journals.