"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7563
ETF7563 "Hilisglatsiaali ja Holotseeni paleokliima Skandinaavia jäätumise kagusektoris subfossiilsete ostrakoodide isotoopkoostise (?18O, ?13C) põhjal (1.01.2008−31.12.2011)", Volli Kalm, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond.
ETF7563
Hilisglatsiaali ja Holotseeni paleokliima Skandinaavia jäätumise kagusektoris subfossiilsete ostrakoodide isotoopkoostise (?18O, ?13C) põhjal
Late-Glacial and Holocene paleoclimate in SE sector of Scandinavian glaciation from stable isotope (?18O, ?13C) record of ostracod subfossil shells
1.01.2008
31.12.2011
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP420 Petroloogia, mineroloogia, geokeemia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia50,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP510 Füüsiline geograafia, geomorfoloogia, mullateadus, kartograafia, klimatoloogia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia50,0
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.2008187 200,00 EEK (11 964,26 EUR)
01.01.2009−31.12.2009179 712,00 EEK (11 485,69 EUR)
01.01.2010−31.12.2010163 356,00 EEK (10 440,35 EUR)
01.01.2011−31.12.201110 440,00 EUR
44 330,30 EUR

Projekti põhieesmärk on luua viimase (Weichsel) Skandinaavia jäätumise kagusektori jaoks esmakordselt subfossiilsete ostrakoodide baasil hilisglatsiaali ja Holotseeni paleokliimat ja paleohüdroloogiat iseloomustav isotoopkoostise (?18O ja ?13C) muutuste kõver, leida globaalseid korrelatsioone GRISP2 isotoopkõveraga ja interpreteerida tulemused olemasoleva geokronoloogilis-paleohüdroloogilise andmestiku kontekstis. Ostrakoodide kaltsiit on sobiv ja järvelubjaga võrreldes eelistatud objekt isotoopanalüüsiks (von Grafenstein et al. 1999; De Deckker 2002; Leng & Marshall 2004). Eelduse projekti täitmiseks loovad teadmised ja teooria retsentsete mageveeliste ostrakoodide karbonaadist määratud 18O ja 13C isotoopide sõltuvuse kohta veekogu hüdrokeemilisest rezhiimist ja kasvukoha tingimustest (von Grafenstein et al. 1999; De Deckker 2002; Holmes & Chivas 2002; Leng & Marshall 2004; Anadon et al. 2006; Wetterich et al. 2007) ning olemasolevad andmed subfossiilseid ostrakoode sisaldava järvelubja, järvede vee, põhjavee ja sademete isotoopkoostise kohta regioonis (Punning et al. 1987, 1988, 2000, 2002; Martma 1988; Hammarlund et al. 2003; Makhnach et al. 2004; Koff et al. 2005). Projekti põhiülesande täitmiseks: 1) määratakse erinevate ostrakoodiliikide (Fabaeoformiscandona protzi, Candona candida, Metacypris cordata) biogeense 18O ja 13C fraktsioneerimise määr; 2) kasutades ostrakoodide kiiret mitmekordset kestumist (8-9) hooaja jooksul, kontrollitakse sesoonsete kliimamuutuste jälgimise praktilist võimalust erineva vanusega poolmete isotoopkoostise muutuste kaudu; 3) koostatakse subfossiilsetel ostrakoodidel põhinevad ?18O ja ?13C kõverad Skandinaavia jäätumise kagusektori hilisglatsiaali ja Holotseeni läbilõigete jaoks, kokku maksimaalse ajalise katvusega (kuni 15-20 Ka); 4) dateeritakse (14C) detailselt uuritavad läbilõiked ja korreleeritakse isotoop-paleoklimaatiline informatsioon teadaoleva geokronoloogilise, paleohüdroloogilise ja –klimaatilise andmestikuga uuritavast piirkonnast, täpsustades vastavaid interpretatsioone; 5) kontrollitakse Mg/Ca ja Sr/Ca suhtest lähtuva ”geokeemilise termomeetri” töötamist parasvöötme mageveekogudes ning edu korral täiendatakse selle andmestikuga isotoopanalüüsi interpretatsioone.
The project’s main goal is to estimate stable isotope (?18O and ?13C) values and trends in ostracod subfossils from southeastern sector of the last Scandinavian glaciation in order to reconstruct the region’s paleoclimate, to compile for the region a stable isotope curve and correlate the latter with that of GRISP2, and to inerprete the results in context of available geochronologic, paleohydrological and –geographical information. Ostracod calcite is a promising material for isotope analysis which has number of advantages compared to lacustrine tufa (von Grafenstein et al. 1999; De Deckker 2002; Leng & Marshall 2004). Presumptions for project success originate from the knowledge on stable isotope composition of recent ostracods calcitic valves and it is determined by hydrochemical and temperature regime of the lake (von Grafenstein et al. 1999; De Deckker 2002; Holmes & Chivas 2002; Leng & Marshall 2004; Anadon et al. 2006; Wetterich et al. 2007), and from the available data on isotope composition of ostracod-bearing freshwater tufa, lake waters, groundwater and precipitation from the region (Punning et al. 1987, 1988, 2000, 2002; Martma 1988; Hammarlund et al. 2003; Makhnach et al. 2004; Koff et al. 2005). In order to reach the main goals of the project: 1. the species-specific rate of 18O and 13C fractionation for ostracod species Fabaeoformiscandona protzi, Candona candida, Metacypris cordata will be estimated; 2. using repeated moulting of ostracods during one season, the valves from different moultings will be used in order to estimate the seasonal changes in ?18O and ?13C values in the ostracod calcite; 3. ostracod-based ?18O and ?13C curves for the southeastern sector of the last Scandinavian glaciation, with the aim to cover the time span of at least 15-20 Ka, will be compiled and the results correlated with the isotope data from GRISP2; 4. all studied sections and particularly marker-levels in isotope composition will be dated in detail and the results interpreted in context of available chronological and paleoclimatic data, mutually justifying the interpretations; 5. an applicability of ostracod-based Mg/Ca and Sr/Ca “geochemical thermometer” into the research of LG lakes will be verified and in case of progress additional paleoclimate proxi will be obtain next to the isotope data.