See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"EMP finantsmehhanismi teaduskoostöö toetus (EMP)" projekt EMP1
EMP1 "Satelliitide tulemite parandamine kasutamiseks suurte järvede kaugseires. " (1.04.2008−31.12.2010); Vastutav täitja: Anu Noorma; Tartu Observatoorium; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusfond ; Eraldatud summa: 55 082 EUR.
EMP1
Satelliitide tulemite parandamine kasutamiseks suurte järvede kaugseires.
Improving Satellite Remote Sensing Products for Large Lakes.
1.04.2008
31.12.2010
Teadus- ja arendusprojekt
EMP finantsmehhanismi teaduskoostöö toetus (EMP)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.3. Kosmoseuuringud ja astronoomiaP520 Astronoomia, kosmoseuuringud, kosmosekeemia 1.2. Füüsikateadused (astronoomia ja kosmoseteadus, füüsika ja teised seotud teadused)50,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.8. Keskkonnaseisundit ja keskkonnakaitset hõlmavad uuringudT270 Keskkonnatehnoloogia, reostuskontroll1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia50,0
AsutusRollPeriood
Tartu Observatooriumkoordinaator01.04.2008−31.12.2010
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.2008215 000,00 EEK (13 741,00 EUR)
01.01.2009−31.12.2009323 350,00 EEK (20 665,83 EUR)
01.01.2010−31.12.2010151 122,00 EEK (9 658,46 EUR)
01.01.2011−31.12.2011172 367,00 EEK (11 016,26 EUR)
55 081,55 EUR

Satelliitidel paiknevate seiresüsteemidega on võimalik jälgida suuri veealasid palju parema ajalise katvusega kui mistahes laeva- või punktmõõtmiste abiga. Seetõttu on kaugseire väga efektiivne meetod vee ökosüsteemi seireks ja on sõltumatu poliitilistest ning majanduslikest piiridest ja seadustest. Projekti sihiks on ühendada jõupingutusi, et lahendada kaugseire abil veekeskkonna kaitsega seotud teaduslikke probleeme ja leida kasutajate vajadustele vastavaid rakendusi; tagada säästev areng veeökosüsteemide seires tehnilise abi kaudu. Spetsiaalselt optiliselt keerukate rannikuvete jaoks loodud sensori MERIS/ENVISAT kasutamine loob uued võimalused kaugseire rakendmaiseks ka suure järvede korral. Norra ja Eesti koostöö annab võimaluse keskenduda Põhjamaadele eriomastele veekaugseire probleemidele (palju erinevat tüüpi veekogusid, madal päike, pilvisus, talveperiood veekogudel, atmosfääri omadused) ning parandada satelliittulemite kvaliteeti ja väljatöötamise metoodikaid. Saadud tulemused on hiljem kasutatavad uute loodavate satelliitide (näiteks Sentinel-3) jaoks. Projekti kaudu jagatakse intellektuaalseid ja tehnilisi võimalusi, mis aitab kaasa nende maade inimressursi arengule läbi koolituste, kogemuste jagamise ning teadlaste ja tudengite mobiilsuse. Selle projekti raames töötavad koos 6 teadlast kahest Norra ja kolmest Eesti teadus- ja arendusasutusest, mis on vastutavad vee- ja kaugseire tegevuste eest oma riigis. Projekti on kaasatud 6 erineval astmel töötavat doktoranti, kes selle läbi saavad täiendavat teadustegevuse koolitust ning materjali oma uurimisteemade jätkamiseks. Koostöö esitab näite, kuidas Põhjamaades rakendada Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri ühisalgatust GMES (Globaalne seire keskkonna ja turvalisuse heaks).
Satellite based remote sensing has the capability of viewing larger water areas with greater temporal coverage than what is possible with research vessels and point measurements. It is therefore a very cost-effective method for the monitoring changes in aquatic ecosystems, independently of political and economical rules and borders. The goal of the project is to aggregate efforts in solving common scientific and user-oriented problems in remote sensing for protection of water environment, and to implement sustainable development through technical assistance in methods for monitoring the ecosystems of lakes. The launch of the sensor MERIS on the satellite ENVISAT, specifically designed for the monitoring of the coastal aquatic environment, gives better opportunity also for remote sensing of large lakes. Collaboration between Norway and Estonia will bring together the scattered knowledge of MERIS processing and applications in these countries and resolve some practical issues specific for the Nordic area (different optical types of water bodies, atmospheric properties, cloudiness, low sun, winter season), improve quality of satellite product and validation methods. The results will be applicable also for new satellites like the Sentinel-3. The project will allow to share intellectual and technical resources and will support development of human recourses through training and sharing of expertise, increased staff and student mobility. Through this project 6 researchers - experts in remote sensing applications - from 2 Norwegian institutes and 3 Estonian institutes responsible for monitoring and remote sensing developments in their countries will work together. Six doctoral students (post- docs) at different levels will get complementary research training and material for their thesis. The collaboration provides an example of application of the EC and ESA joint initiative “Global Monitoring for Environment and Security (GMES)” across the Nordic region.