Töö eesmärgiks on rakendada grantis nr. 5950 väljaselgitatud sovetismiga kaasnenud kultuuritraumaga toimetuleku kolme põhistrateegia paikapidavust ja varieeruvust post/sotsialistliku olustiku tingimustes. Metodoloogiliselt jätkatakse selle jälgimist, kuidas toimub sotsiaalse objekti muutuste (institutsioonid, võrgustikud, traditsioonid, jms.) reflektsioon sotsiaalse subjekti (elulookandja) silmade läbi. Otsitakse tõestust hüpoteesidele, et ka viimases 15 aastas on oma koht topeltmõtlemisel kui vastandlike väärtusilmade vahelisel balansseerimisvahendil, kusjuures nii rahvuslikus kui vanuselises lõikes on variatiivsus märksa suurem nõuka/aegsest must/valge topeltstandartitest. Vaadeldakse siirderiituste ja kalendaarsete traditsioonide, aga ka seltsielu kiiret transformatsiooni kui kohanemisstrateegiaid nii venelaste kui eestlaste lõikes.
The aim of the study is to examine the validity and variativity of three main strategies for coping with the cultural trauma caused by the Soviet regime, outlined by grant 5950, in the context of postsocialist society. Methodologically we will continue to analyze how the reflection of the changes of the social object (institutions, networks, traditions etc.) takes place through the eyes of the social subject (carrier of biography). One aims to prove the hypothesis that double thinking as a means of balancing between antagonistic worlds of value has also played an important role during the past 15 years. Thereby its variability by nation as well as age group is much bigger than the Soviet-time black-and-white double standards. The rapid transformations of rites of passage and calendar traditions as well as society life as adaptation strategies will be studied on the example of biographies of Estonians and Russians.