See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Sihtfinantseerimine" projekt SF0180005s10
SF0180005s10 "Minevikust tulevikku - Läänemere populatsioonide ja ökosüsteemide areng muutlike välisjõudude tingimustes (1.01.2010−31.12.2015)", Henn Ojaveer, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut.
SF0180005s10
Minevikust tulevikku - Läänemere populatsioonide ja ökosüsteemide areng muutlike välisjõudude tingimustes
From past to future - development of the Baltic Sea populations and ecosystems under dynamic external forcings
1.01.2010
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Sihtfinantseerimine
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB260 Hüdrobioloogia, mere-bioloogia, veeökoloogia, limnoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
PerioodSumma
01.01.2010−31.12.20102 194 600,00 EEK (140 260,50 EUR)
01.01.2011−31.12.2011140 260,00 EUR
01.01.2012−31.12.2012140 260,00 EUR
01.01.2013−31.12.2013140 260,00 EUR
01.01.2014−31.12.2014140 260,00 EUR
01.01.2015−31.12.2015140 260,00 EUR
841 560,50 EUR

Mereteaduse suurim väljakutse käesoleval ajal ja tulevikus on tipptasemel teadusliku nõuande tagamine võimaldamaks nii mereökosüsteemide kui ka rannikukogukondade sotsiaalse keskkonna pika-ajaline säästlik areng. Mereteaduse alusuuringutelt nõuab see vajalike uute andmete määratlemist ja kogumist, pika-aegsete andmeridade jätkamist, kaasaegsete ja uute matemaatiliste analüüsimeetodite rakendamist ning tulemuste tõlgendamist ökosüsteemi kontekstis. Taotletava teadusteema eesmärgiks on: i) uurida Läänemere populatsioonide ja ökosüsteemide käitumist ekstensiivsel (aasta kuni aastasada) ajaskaalal sõltuvalt mitmestest varieeruvatest välismõjuritest; ii) uute alusandmete kogumine Läänemere elustiku adaptatsiooni ja kohastumuste kohta tõlgendamaks pika-ajaliste uuringute tulemusi, ning iii) uute, indikaatoritel põhinevate, meetodite edasiarendamine ja rakendamine Läänemere populatsioonide ja ökosüsteemide analüüsimiseks kesk-pikas perspektiivis ajas tagasiulatuvalt ja prognostiliselt.
A major challenge to marine scientists is to provide credible scientific advice to ensure the long-term sustainability of marine ecosystems and social environment of coastal communities. The current framework of Ecosystem Approach to Marine Management requires identifying the new data needs, collection of these data, application of the contemporary and new analysis methodologies with interpreting the obtained results in the ecosystem context. The current project propsal is aimed at: i) studying the dynamics of Baltic Sea populations and ecosystems at extensive time-scales in relation to multiple dynamic external forcings; ii) obtaining new basic information for adaptations and environment tolerance limits of the biota to interpret the results from the long-term studies in the ecosystem context; and iii) developing and application new indicator-based frameworks for analysis performance of populations and ecosystems on medium and long-term scales in retrospective and future perspective.
Läänemere ökosüsteemide struktuuri ja dünaamikat uuriti kombineerides erinevad laboratoorseid tehnikaid (sh. molekulaar-geneetilised meetodid, mikrokeemia, mikroskoopia ja zooskanneerimine), koondades pika-ajalised andmed ühtsetesse andmebaasidesse, viies läbi välitöid ja -eksperimente ning rakendades uudseid modelleerimise/statistika meetodeid. Uuringute aja-akna laiendamine 16-17. sajandile võimaldas selgitada valitud organismirühmade seisundit olukorras, kus merd mõjutasid peamiselt looduslikud mõjutegurid. Aastakümnete uuringute skaalal oli rõhuasetus peamiselt mere pelaagilise eluskomponendi (plankton, kalavastsed/kalad) ajalis-ruumilise mustri uurimisel ning seda põhjustavate protsesside ja mehhanismide selgitamisel. Tähelepanu all olid ka rannikumerd asustavate ökoloogiliselt ja töönduslikelt oluliste kalade ökoloogia mitmed võtmeaspektid (sigimine, ränded, toiduahelad). Oluline fookus oli võõrliikidel, eelkõige nende ökoloogiline mõju; määratleti ka teaduslikud nõuded võõrliikide seireks ja seisundi hindamiseks ning sätestati majandamise prioriteedid. Hüppelisi muutusi ökosüsteemides (nn. režiiminihkeid) uuriti terve alasüsteemi- ja võrdlevalt erinevate rannikupiirkondade näitel, kaasates nii eluta keskkonna tegureid kui ka erinevaid toiduahela tasemeid. Ekspluateeritavate populatsioonide ja ökosüsteemide komponentide suundumust ja momendiseisundit uuriti kaasates Läänemeri nii globaalsetesse uurimisraamistikesse kui ka uurides Läänemere avaosa sõltuvalt HELCOM Läänemere tegevuskavas sätestatud poliitilistest eesmärkidest. Läänemere töönduslike kalavarude suuruse prognostilise mudeli edasiarenduse tulemusena hindasime poolkvantitatiivselt olulisemate töönduskalavarude võimalikku täiendit keskpikas perspektiivis. Suur osa saadud tulemusi moodustavad teadusliku baasi täitmaks riigi ees seisvate Läänemere haldamise ja majandamisega seonduvaid rahvusvahelisi kohustusi. Teadusteema täitmise käigus publitseeriti muuhulgas kaks lühiartiklit teadusajakirjas NATURE.