"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9221
ETF9221 "Õpetajakoolituse üliõpilaste professionaalse identiteedi kujunemine ning refleksiooni roll professionaalse enesemääratluse arengus (1.01.2012−31.12.2015)", Äli Leijen, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia.
ETF9221
Õpetajakoolituse üliõpilaste professionaalse identiteedi kujunemine ning refleksiooni roll professionaalse enesemääratluse arengus
Student teachers’ professional identity development and the role of reflection in developing the professional self-image
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.10. KasvatusteadusedS272 Õpetajakoolitus5.3. Haridusteadused100,0
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201211 610,00 EUR
01.01.2013−31.12.201311 610,00 EUR
01.01.2014−31.12.201411 610,00 EUR
01.01.2015−31.12.201511 610,00 EUR
46 440,00 EUR

Käesolev uurimus, mille käsitlusala on õpetajakoolituse üliõpilaste professionaalse identiteedi kujunemine, panustab hiljutistesse arengutesse õpetaja identiteedi uuringutes (Akkerman & Meijer, 2011; van Rijswijk, Akkerman, Koster, 2011) esitades valdkonna teoreetilisse arutellu uusi käsitlusi, mis aitavad kontseptualiseerida õpetajakoolituse üliõpilaste erinevate Mina alasüsteemide (Mina kui isik, Mina kui professionaal) integratsiooniprotsessi ning pakuvad lahendusi algaja õpetaja professionaalse enesemääratluse toetamiseks. Kavandatava longitudinaalse uuringu käigus otsitakse vastuseid järgmistele uurimisküsimustele: Kuidas koordineerivad õpetajakoolituse üliõpilased erinevaid Mina alasüsteeme (Mina kui isik, Mina kui professionaal) õpetajakoolituse õpingute jooksul? Kuidas mõjutab pedagoogiline praktika üliõpilaste professionaalse identiteedi arengut? Kuidas toetab refleksioon üliõpilaste professionaalse identiteedi arengut? Kuidas võiks erinevate Mina alasüsteemide integreeritus mõjutada õpetajakoolituse üliõpilaste erialast motivatsiooni? Uurimisprojekti teoreetiline raamistik tugineb mõistetele 'internaliseerimine’ ja ‘eksternaliseerimine’ (Valsiner, 1997), mis selgitavad indiviidi isikliku kultuuri ülesehitamise protsesse, ja Dialoogilise Mina teooriale, (Hermans, 2001; Hermans & Kempen, 1993), mis võimaldab keskenduda isiku-institutsiooni dialoogi tulemustele intra-psühholoogilisel tasandil. Double Direction Theme Completion (Kullasepp, 2008; Leijen, Kullasepp, Agan, 2010) küsimustikku, millele lisatakse ametialast motivatsiooni mõõtvad küsimused, kasutatakse neljal korral (kord semestris) individuaalsete identiteedi arenguradade väljaselgitamiseks. Arenguradade kohta lisainformatsiooni saamiseks viiakse läbi täiendavad pool-struktureeritud intervjuud. Refleksiooni võimliku toetuse kohta professionaalse identiteedi arengule kogutakse andmeid semi-struktureeritud intervjuude ja üliõpilaste jutustuste kaudu. Kokkuvõtteks, empiirilisi tõendeid selle kohta, kuidas üliõpilaste professionaalne identiteet tekkib ja muutub õpingute käigus ja kuidas mõjutab üliõpilast refleksioon eri mina-positsioonide integreerimist, panustavad õpetaja professionaalse identiteedi kujunemist uurivasse teadusvaldkonda. Uurimuse praktiline relevantsus seisneb üliõpilaste professionaalse identiteedi toetamise alaste soovituste ja juhtnööride pakkumises õpetajakoolituse õppejõududele ja praktikajuhendajatele.
This research on student teachers’ professional identity development contributes to the recent trends in teacher identity research (Akkerman & Meijer, 2011; Leijen, Kullasepp, & Agan, 2010; van Rijswijk, Akkerman, Koster, 2011) by introducing new perspectives to the theoretical discussions in the domain of teacher identity research that help to conceptualize integration of the 'personal' and 'professional' sub-systems of Self during processes of learning to teach by students or beginning teachers. The theoretical framework of the research project draws from the concepts of ‘internalization’ and ‘externalization’ (Valsiner, 1997) that contribute to the re-construction of the personal culture of an individual and the theory of Dialogical Self (Hermans, 2001; Hermans & Hermans-Konopka, 2010), which, in the current research project, enables focusing on the result of person-institution dialogue at an intra-psychological level. A longitudinal study will be prepared and carried out to answer the following research questions: How do student teachers coordinate personal and professional sub-systems of the self in the course of teacher training? How does the pedagogical placement influence students’ professional identity development? How does reflection support the development of professional identity? How the degree of integration of professional and personal positions may effect job motivation of student teachers? To chart out the dynamics of individual trajectories into the role, the Double Direction Theme Completion questionnaire (Kullasepp, 2008; Leijen, Kullasepp, and Agan, 2010), accompanied with questions about job motivation, is applied four times (once a semester). Additional data to questioonrie and data regarding the reflection support on professional identity development is collected with semi-structured interviews and students’ narratives. In brief, the empirical evidence of how students’ professional identities emerge and change during the studies and how do reflection activities facilitate the integration of I-Positions in a self contribute to research on teacher professional identity formation. Practical relevance is related to providing implications for teacher educators and students’ mentors on how to tackle and support student teachers’ professional identity formation.
Vastuseid otsiti neljale uurimisküsimusele: 1. Kuidas koordineerivad õpetajakoolituse üliõpilased erinevaid Mina-alasüsteeme õpetajakoolituse õpingute jooksul? Tulemused näitasid, et suurem pedagoogilise töö kogemus seostub professionaalse mina-positsiooni sagedasema kasutamisega. See võib viidata sellele, et ülikooli- ja teooriakeskne õpetajakoolitus üksi ei toeta erialase rolli internaliseerimist, kuid seda võiks soodustada töökogemuse ja õpingute tihedam integreerimine. 2. Kuidas mõjutab pedagoogiline praktika üliõpilaste professionaalse identiteedi arengut? Uurimisküsimusele otsiti vastust kolmes uuringus. Näiteks olid longituudselt vaatluse all õpetajakoolituse üliõpilaste professionaalse identiteedi kujunemisega seotud pinged (tensions) ja nende lahendamine. Pedagoogilisel praktikal oli pingete teadvustamisel oluline roll, ühtlasi näitas uuring, et õppekavadel, kus teoreetilised õpingud on praktikaga enam integreeritud ja kus praktika algab varem, jõuavad üliõpilased professionaalse identiteedi kujunemisel kaugemale, kui üliõpilased, kelle jaoks jäävad praktika kogemused põgusamaks ja üsna õpetajakoolituse õpingute lõppu. Seetõttu võib uuringule tuginevalt teha ettepaneku praktika hajutamiseks üle õpingute ja mahu suurendamiseks. 3. Kuidas toetab refleksioon üliõpilaste professionaalse identiteedi arengut? Grandiprojekti raames rakendati edukalt refleksiooniülesandeid õpetaja identiteedi professionaalse ja personaalse külje ning nende kooskõla ja integreerituse toetamiseks. 4. Kuidas võiks erinevate Mina-alasüsteemide integreeritus mõjutada õpetajakoolituse üliõpilaste erialast motivatsiooni? Tegevõpetajate hulgas läbiviidud uuring näitas, et suurema tööga rahulolematuse korral esineb enam ka vastuolusid õpetaja professionaalse ja personaalse identiteedi vahel. Üliõpilaste ja kuni 7-aastase töökogemusega eripedagoogide hulgas leiti positiivne seos sisemise motivatsiooni ja professionaalse identiteedi vahel. Edasistes uuringutes peaks keskenduma võimalustele, kuidas õpingute käigus erialase tööga seotud sisemist motivatsiooni suurendada.