"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF6037
ETF6037 "Eesti maamajanduse mitmekesistamise arengumudelid- ja -probleemid Euroopa Liiduga ühinemise kontekstis (marjakasvatuse näitel) (1.01.2005−31.12.2008)", Rando Värnik, Eesti Maaülikool, Majandus- ja sotsiaalinstituut.
ETF6037
Eesti maamajanduse mitmekesistamise arengumudelid- ja -probleemid Euroopa Liiduga ühinemise kontekstis (marjakasvatuse näitel)
Diversification of development models and problems in Estonian rural economy on the context of accession with in European Union (berry production)
1.01.2005
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.6. PõllumajandusteadusB435 Põllumajanduse ajalugu4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)100,0
PerioodSumma
01.01.2005−31.12.2005117 647,06 EEK (7 519,02 EUR)
01.01.2006−31.12.2006120 000,00 EEK (7 669,40 EUR)
01.01.2007−31.12.2007120 000,00 EEK (7 669,40 EUR)
01.01.2008−31.12.2008122 040,00 EEK (7 799,78 EUR)
30 657,60 EUR

Euroopa Liiduga liitudes muutus Eesti maamajanduse mitmekesistamine veelgi olulisemaks. Seoses piirangutega traditsiooniliste põllumajandussaaduste tootmismahtudele tuleb otsida uusi võimalusi alternatiivsete tegevusharude hulgast. Viimastel aastatel on Eestis hoogustunud marjakasvatuse areng. Marjakasvatus kui tegevusvaldkond on oluline ettevõtluspotentsiaali rakendamise, maaelanikkonna sissetulekute suurendamise, töövõimaluste pakkumise, efektiivsema maaressursi kasutamise ning ekspordipotentsiaali seisukohtadelt. EPMÜ Majandus- ja sotsiaalteaduskonnas on uuritud maasikakasvatuse ja kultuurmustikakasvatuse majanduslikku efektiivsust Eestis. Nende kultuuride kasvatamine on majanduslikult tasuv. Euroopa Liitu astumisega muutus oluliselt majandus- ja turunduskeskkond, ning on tähtis uurida marjakasvatuse kui kompleksse tootmisharu efektiivsust ja selle prognoose tulevikuks. Käesolevas uurimuses töötatakse sisend-väljundinformatsiooni baasil välja marjakasvatuse simulatsioonimudel. Simulatsioonimudeli parameetrid saadakse statistilise usaldusväärsuse kriteeriume kasutades tootjatelt kogutavaist andmetest ning eraldi teostatavast konkurentsivõime kujunemise analüüsist. Simulatsioonimudelit (Decision Suport System) testitakse erinevate Eesti maakondade andmetel ning tööhüpoteesi kohaselt peab mudel tulevikus olema sobiv otsustusprotsessi kergendamisel nii tootjate kui ka majanduspoliitiliste otsuste tegijate jaoks muutuvate turustustingimuste puhul. Väljatöötatav simulatsioonimudel peab kujunema tööriistaks tootjaorganisatsioonis erinevate marjakultuuride kooskasvatamise efektiivsuse hindamisel. Simulatsioonimudeli abil muutub võimalikuks ka erinevate marjakultuuride kogutoodangu andmete prognoosimine võimalike turustuslepingute sõlmimiseks, investeeringuvajaduse- ning tehnoloogiate kasutamise efektiivsuse hindamine. Kogu uurimistöö peamine eesmärk on marjakasvatuse arendamise kaudu tagada maaelu mitmekesistamine ning maamajanduse areng.
The EU membership makes the diversification of Estonian rural life more and more important. The restrictions in the quantitative development of the traditional agricultural production will make it essential to make the right choices from the alternative agricultural activities. In recent years berry production has gained momentum in Estonia. Berry cultivation as a branch of horticulture helps to induce entrepreneurial potential, increase the income of the rural population, expand job market, guarantee a more effective land use and induce export potential. The Faculty of Economics and Social Sciences of the Estonian Agricultural University has studied the economic efficiency of strawberry and cultivated blueberry growing in Estonia. The cultivation of these crops is proved as profitable. The economic and marketing conditions will be changed under the CAP reform, and it is important to study the efficiency of berry growing as a complex branch of agriculture and investigate its future perspectives. The present project aims at working out a simulation model for berry cultivation on the basis of input and output information. Statistically reliable parameters of the simulation model are found out on the basis of the data collected from the producers and a separate analysis of competitive power development. The simulation model will be tested on the data from different regions of Estonia and the working hypothesis ordains that the model be used in simplifying the decision-making process both for the producers and the policy-makers. The simulation model should become a tool to assess the efficiency of integrated berry growing, in forecasting the total yield of different berry crops to conclude selling contracts, identify the investment needs and the technologies to be used. The general aim of the project is to guarantee the diversification and the sustainable development of rural economy through berry cultivation.