See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalne uurimistoetus (PUT)" projekt PUT129
PUT129 (PUT129) "Geneetiliste korrelaatide leidmine geeni ja valgu ekspressioonitasemega seotud endofenotüüpidele skisofreeniapatsientide ajuosades. (1.01.2013−31.12.2016)", Mari-Anne Philips, Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, bio- ja siirdemeditsiini instituut.
PUT129
Geneetiliste korrelaatide leidmine geeni ja valgu ekspressioonitasemega seotud endofenotüüpidele skisofreeniapatsientide ajuosades.
Genetic correlates of gene and protein expression endophenotypes in the brain areas of schizophrenic patients.
1.01.2013
31.12.2016
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus (PUT)
Stardiprojekt
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.11. Terviseuuringutega seotud uuringud, näiteks biokeemia, geneetika, mikrobioloogia, biotehnoloogia, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, biofüüsika ja bioinformaatikaB790 Kliiniline geneetika3.1. Biomeditsiin (anatoomia, tsütoloogia, füsioloogia, geneetika, farmaatsia, farmakoloogia, kliiniline keemia, kliiniline mikrobioloogia, patoloogia)100,0
PerioodSumma
01.01.2013−31.12.201354 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.201454 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.201554 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.201654 000,00 EUR
216 000,00 EUR

Skisofreenia on ränk psüühikahäire, mille all kannatab umbes 1% inimestest. Meie hüpoteesi kohaselt leidub ajus teatavaid skisofreeniale iseloomulikke geeni-/valguekspressiooni muutustena avalduvaid endofenotüüpe. Meie eesmärk on seostada leitud endofenotüübid genotüübi markeritega. Meie põhistrateegia on geeni- ja valguekspressiooni taseme ja genotüübiprofiilide (SNP-d) määramine samade indiviidide koeproovidest, eesmärgiga leida diagnostilist väärtust omavaid, skisofreeniale iseloomulikke profiile. Skisofreeniat on katseloomadel keerukas modelleerida, seetõttu kasutame käesolevas projektis inimeste post mortem ajukudesid. Uuritavad koed ostame sisse rahvusvahelisest ajupangast. Keskendume kandidaatgeenidele, mille seost skisofreeniaga on kas loomuuringutes või inimeste SNP assotsiatsiooniuuringutes juba näidatud. Esimesena plaanime uurida IgLon perekonna valke, mille üks liige Lsamp on meie assotsiatsiooniuuringutes ning loomkatsetes osutunud oluliseks skisofreenia kandidaatgeeniks.
Schizophrenia is a severe mental disorder affecting 1% of the population. According to our hypothesis, certain gene/protein expression endophenotypes in the brain are characteristic to schizophrenia and our purpose is to find corresponding genotype correlates. Our main strategy is to detect gene/protein expression levels and genotype profiles (SNPs) from the same subjects in order to produce data that could be used for the development of diagnostical tools. Modelling schizophrenia in animals is complicated; therefore we concentrate on post mortem human brain tissue samples that will be obtained from an international brain bank. We will focus on candidate genes that have been shown to be implicated in schizophrenia in either animal studies or SNP association studies in humans. Our first gene candidates are the IgLon family of genes. One of the members, Lsamp, is a strong candidate gene for schizophrenia according to our recent association and animal studies.
Projekti eesmärgiks oli määrata IgLON perekonna geenide ja valkude ekspressiooniprofiil skisofreeniapatsientide ajukudedes ning IgLON perekonnaga seotud funktsionaalsete uuringute läbi viimine mõistmaks psühhopatoloogia, sh skisofreenia, puhul muutunud neuraalseid endofenotüüpe molekulaarsel tasandil. Oluliseks eesmärgiks oli ka uurida IgLON perekonna geenide regulatsiooni alternatiivsete promootorite vahendusel. Optimeerisime IgLON perekonna spetsiifilised qPCR reaktsioonid, mis valideeriti nii hiire kui inimese üle aju kogutud koeproovidel. Kombineerisime Austraalia ajupangast (https://www.neura.edu.au/) saadud koeproove, mille eeliseks kohordi suurus ning kohalikke, koostöös TÜ Kohtumeditsiini Instituudiga kogutud ajuproove, mille eeliseks on võimalus dissekteerida koeproovid bilateraalselt täpselt projekti seisukohast olulistest ajupiirkondadest. Kõige esinduslikuma valimiga ajupiirkond käesolevas uuringus oli dorsolateraalne prefrontaalkoor, kus leidsime, et skisofreeniapatsientidel (n=36) on oluliselt tõusnud IgLON perekonda kuuluva NEGR1 ning NTM 1b isovorm võrreldes tervete kontrollindiviididega (n=35). NEGR1 geeni aktiivsuse tõusu kinnitasime ka valgu tasandil. Hiljutiste sõltumatute uuringute kontekstis võib oletada, et NEGR1 ülesreguleeritus frontaalkoores võib olla markeriks laiemale spektrile psühhiaatrilistele seisunditele. Koostöös Göttingeni Max Planck Psühhiaatria instituudiga leidsime, et LSAMP on müelliniseerumise negatiivne regulaator ning vaid NTM on neuronite spetsiifiline, kuid ülejäänud IgLON valgud ekspresseeruvad ka oligodendrotsüütides. Projekti tulemused annavad uut infot IgLON perekonna muutunud ekspressiooni kohta psühhiaatrilistel patsientidel ning vastavate neuraalsete endofenotüüpide kohta. Projekti toel käivitus kohalik ajukudede kogumine Tartu Ülikoolis. Jätkuvalt täienev kudede kogu võimaldab nüüd juba teostada uusi katsedisaine ning laiendada uuritavate ajuosade, psühhiaatriliste seisundite ning sihtmärkmolekulide hulka.