See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud" projekt HLK06-4
HLK06-4 (HLK06-4) "Loodusteaduslike kogude veebipõhine andmebaas (1.01.2006−31.12.2008)", Urmas Kõljalg, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Tartu Ülikooli Muuseumid.
HLK06-4
Loodusteaduslike kogude veebipõhine andmebaas
1.01.2006
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud
PerioodSumma
01.01.2006−31.12.2006227 884,00 EEK (14 564,44 EUR)
01.01.2007−31.12.2007227 884,00 EEK (14 564,44 EUR)
01.01.2008−31.12.2008287 590,00 EEK (18 380,35 EUR)
47 509,23 EUR

PROJEKTI EESMÄRGID KOGUDE HOIUTINGIMUSTE JA SÄILIMISE PARANDAMISEL, KOGUDE KORRASTAMISEL JA VAJALIKU KAADRI (SEALHULGAS KVALIFITSEERITUD KURAATORID) KOOLITAMISEL. PROJEKTI TÄHTSUS PROGRAMMI PÕHIEESMÄRKIDE SAAVUTAMISEL (kuni 1 lk): Projekti eesmärgiks on loodusteaduslike kogude (geoloogilised, mükoloogilised, botaanilised, zooloogilised ja eluskultuuride kogud) andmebaasistamine ja veebis eksemplari põhiste otsingute kaudu nähtavaks tegemine ning selle tagamiseks vajaliku materiaaltehnilise baasi loomine. Projekti taotleja eelmise projekti “Herbaarium (TAA(M)*) seente DNA taksonoomia ja ökoloogia varamuna” raames loodi kolme seeneherbaariumi ühine veebipõhine andmebaas (http://hermes.zbi.ee/EestiLiigid/index_EL.php3 ). See ja UNITE andmebaas (http://unite.zbi.ee ) on käesoleva projekti raames loodava üldise andmebaasi prototüübid. Loodava andmebaasi mudel hakkab vastama “Taxonomic Databases Working Group” (TDWG) poolt heaks kiidetud standarditele (ABCD, TCS, SDD). Teatud konkreetsetel juhtudel kus need standardid on veel põhjalikult välja arendamata, lähtutakse kasutusel olevatest andmebaasi mudelitest (Taxonomer, UNITE jm.). Taxonomer (R. Pyle, Bishop Museum) on hetkel üks paremini läbitöötatud loodusteaduslike kogude andmemudeleid (v.a. DNA andmed). Kuna see andmemudel on vabalt kättesaadav ainult osaliselt siis tehakse Taxonomer-i autoriga koostööd selle mudeli rakendamiseks ja kohandamiseks Eestis. Andmebaasi esimene versioon valmib suures osas TÜ Loodusmuuseumi kogude, lisaks EMÜ PKI mükoloogiliste kogude baasil, hakates sisaldama andmeid mitmest erinevast Eesti teadusasutusest. Loodusteaduslike kogude andmebaaside ülesehitamisel ning veebipõhiselt kättesaadavaks tegemisel saab eristada kahte põhimõtteliselt erinevat suunda. Esimesel juhul loob iga kogu sõltumatu andmebaasi kasutades selleks tihtipeale omavahel raskesti või mitteühilduvat tarkvara. Loodud andmebaasid tehakse veebipõhiselt kättesaadavaks eraldiseisvana ja/või koostöös teiste andmebaasidega. Sellisel andmebaasistamisel on nii plusse kui ka miinuseid. Juhul kui kõik kasutavad sama andmemudelit on selliselt hajutatud andmebaasid tõenäoliselt isegi eelistatud. Peamiseks probleemiks Eesti puhul on aga väga väikesed kogud, s.h. professionaalse personali vähesus ning ühtse andmemudeli puudumine. Kogude väiksus ja personali vähesus omakorda tähendab, et mitmed kogud ei ole võimelised iseseisvalt kogude andmebaasistamist läbi viima. Seetõttu on oluline luua andmebaasi mudel ning rakendused mida saavad soovi korral kasutada kõik enamlevinud loodusteaduslike kogude tüübid. Ühtne andmebaas võimaldab TÜ Loodusmuusemi puhul koondada vahendid ja inimesed ühtse eesmärgi elluviimiseks. See annab võimaluse tööle võtta andmebaasi spetsialisti ja serveri hooldaja, kes viivad muuhulgas läbi kuraatorite koolituse ning tagavad andmebaasi sisestajatele tehnilise toe. Juhul kui mõni teine kogu soovib enda andmeid loodavas andmebaasis pidada siis tagab projekt ka neile koolituse ning tehnilise toe. Projekti käigus loodav andmebaasi mudel tehakse kättesaadavaks kõigile Eesti loodusteaduslikele kogudele ja muudele huvitatud pooltele. Projekti jätkusuutlikkuse tagajaks nii riikliku programmi toimumise ajal kui ka peale selle lõppemist on TÜ Loodusmuuseum, mille raames andmebaasi süsteem välja arendatakse. TÜ Loodusmuuseum tagab andmebaasi serveri ja selle tarkvaralise hoolduse. TÜ Infotehnoloogia osakond aga serveri riistavaralise hoolduse (asukoht keskses serverite ruumis, nn. backup süsteemid, varugeneraatorid, kiire välisühenduse olemasolu jm.). Selle projekti edukuse üheks tagatiseks on kahe veebipõhise andmebaasi loomine projekti taotleja osalemisel. Üks neist koondab kolme seeneherbaariumi ligi 30 000 eksemplari kirjet, mis on veebipõhise otsingumootori kaudu kättesaadavad. Teine, ISI Current Web of Contents poolt refereeritav andmebaas on seente herbaareksemplaride põhine DNA andmebaas seeneliikide veebipõhiseks määramiseks. Nende kahe andmebaasi raames on välja töötatud mit