See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Sihtfinantseerimine" projekt SF0712699s05
SF0712699s05 "Ranna- ja sisevete optika ning kaugseire (1.01.2005−31.12.2010)", Tiit Kutser, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut.
SF0712699s05
Ranna- ja sisevete optika ning kaugseire
Optics and remote sensing of coastal and inland waters
1.01.2005
31.12.2010
Teadus- ja arendusprojekt
Sihtfinantseerimine
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB260 Hüdrobioloogia, mere-bioloogia, veeökoloogia, limnoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt20,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.10. FüüsikaP200 Elektromagnetism, optika, akustika 1.2. Füüsikateadused (astronoomia ja kosmoseteadus, füüsika ja teised seotud teadused)20,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.8. Keskkonnaseisundit ja keskkonnakaitset hõlmavad uuringudT270 Keskkonnatehnoloogia, reostuskontroll1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia60,0
PerioodSumma
01.01.2005−31.12.20051 030 000,00 EEK (65 829,00 EUR)
01.01.2006−31.12.20061 255 000,00 EEK (80 209,12 EUR)
01.01.2007−31.12.20071 430 000,00 EEK (91 393,66 EUR)
01.01.2008−31.12.20081 800 000,00 EEK (115 040,97 EUR)
01.01.2009−31.12.20091 661 280,00 EEK (106 175,14 EUR)
01.01.2010−31.12.20101 507 300,00 EEK (96 334,03 EUR)
554 981,92 EUR

Veekogude ökoloogilise seisundi uurimine optilistel meetoditel (s.h. optiline kaugseire) kujutab endast laialt kasutatavat ja kiiresti arenevat uurimissuunda kogu maailmas. Viimastel aastatel on uurimuste põhirõhk kandunud ookeanidelt ranniku- ja sisevetele, kus vete omadused muutuvad kiiresti nii ruumis kui ajas ja antropogeenne koormus on eriti suur. Paljud looduslikes vetes toimuvad protsessid (primaarproduktsioon, termodünaamilised protsessid) on otseses sõltuvuses nende vete optilistest omadustest ja veealusest valgusväljast. Kaugseire meetodid võimaldavad saada operatiivset informatsiooni suurte territooriumite kohta. Kaugseire mõõtmistulemuste interpreteerimisel saame hinnata veemassi omadusi (fütoplanktoni, hõljumi, ja lahustunud orgaanilise aine hulk, vee läbipaistvus) ning madalates vetes ka merepõhja omadusi (põhjataimestiku või setete tüüp). Käesolev töö on jagatud omavahel tihedalt seotud alateemadeks: 1) uudsete kaugseire meetodite väljatöötamine, 2) põhjataimestiku kaardistamine kaugseire abil, 3) veekeskkonna bio-optiline modelleerimine, 4) sinivetikate õitsengute varajane avastamine ja nende optiliste omaduste uurimine 5) veekogude kvaliteedi indikaatorite, nende normväärtuste ja looduliku fooni uuringud, 6) valgusvälja ja primaarproduktsiooni seoste modelleerimine ning 7) globaalse süsinikuringega seotud kaugseirel põhinevad uuringud. Uurimisteema eeldatavad tulemused omavad tähtsust nii teaduslikust (uudne metoodika, üleminek harvadelt punktmõõtmistelt kogu rannikumere protsesside uurimisele ja prognoosimisele) kui ka rakenduslikust aspektist (monitooringu meetodid).
Optical oceanography (including remote sensing) is a widely used and rapidly developing research topic worldwide. Main emphasis has shifted from oceans to coastal and inland waters where water properties change rapidly in space and time and where the anthropogenic impact is especially strong. Many processes in water (primary production, thermodynamics) depend on availability and spectral composition of solar radiation. On the other hand visible part of spectrum is the only wavelength range that allows us to get any information about water quality (amount of phytoplankton, suspended matter, dissolved organic matter, transparency) or benthic type (benthic algae species, sediment type) by using of remote sensing. Research topics are divided into several interconnected sub-themes like 1) developing new methods for interpretation of remote sensing data, 2) studies on possibility to map benthic habitat and bottom types in shallow waters, 3) bio-optical modelling, 4) developing methods for recognising emerging potentially harmful blooms and quantitative detection of cyanobacteria during blooms, 5) determining norm values of environmental indicators for different coastal regions, 6) studies on relationships between light and primary production, 7) remote sensing studies for improving our knowledge about the global carbon cycle and impact of climate change on ecosystem. Potential outcomes of the research have value from scientific (new methods, shift from sparse point measurements to process studies) and practical (monitoring methods) point of view.