"Sihtfinantseerimine" projekt SF0062466s03
SF0062466s03 (SF0062466s03) "Eesti ning Balti regiooni keskkonna optilise kaugseire alused (1.01.2003−31.12.2007)", Andres Kuusk, Tartu Observatoorium.
SF0062466s03
Eesti ning Balti regiooni keskkonna optilise kaugseire alused
Optical remote sensing of environment in Estonia and Baltic region
1.01.2003
31.12.2007
Teadus- ja arendusprojekt
Sihtfinantseerimine
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.10. FüüsikaP200 Elektromagnetism, optika, akustika 1.2. Füüsikateadused (astronoomia ja kosmoseteadus, füüsika ja teised seotud teadused)60,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.8. Keskkonnaseisundit ja keskkonnakaitset hõlmavad uuringudT270 Keskkonnatehnoloogia, reostuskontroll1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia25,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.5. MetsandusteadusB430 Metsakasvatus, metsandus, metsandustehnoloogia4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)15,0
AsutusRollPeriood
Tartu Observatooriumkoordinaator01.01.2003−31.12.2007
PerioodSumma
01.01.2003−31.12.20031 799 000,00 EEK (114 977,06 EUR)
01.01.2004−31.12.20042 070 000,00 EEK (132 297,11 EUR)
01.01.2005−31.12.20052 070 000,00 EEK (132 297,11 EUR)
01.01.2006−31.12.20062 510 000,00 EEK (160 418,24 EUR)
01.01.2007−31.12.20072 860 000,00 EEK (182 787,31 EUR)
722 776,83 EUR

Tuletatakse algoritmid mitmesuguste atmosfääri, taimkatte jm. aluspinna seisundit iseloomustavate parameetrite hindamiseks optilise kaugseire meetoditega, kasutades peamiselt kiirguslevi pöördülesande lahendamise tehnoloogiat. Tehakse maapealseid mõõtmisi vastavate algoritmide testimiseks. Käivitatakse atmosfääri spektraalse läbipaistvuse ja muutlike komponentide pidevad mõõtmised Päikese-fotomeetri abil. Uuritakse atmosfääri osoonikihti ja aerosooli ning nende mõju Päikese UV-kiirgusele maapinnal. Võetakse rutiinsesse kasutusse satelliidipiltide atmosfäärikorrektsiooni meetodid Päikese-fotomeetri mõõtmistulemuste ja atmosfääri kiirguslevi programmipakettide abil. Tuletatakse meetodid Päikese-fotomeetri mõõtmistulemuste üles-skaleerimiseks teatud suurema ala (kogu satelliidipildi) atmosfääri olukorra iseloomustamiseks. Satelliidipiltidel olev info teisendatakse spektraalsete heleduskoefitsientide füüsikalistesse ühikutesse ning töötatakse välja metoodika Eestimaa ja Balti regiooni satelliidipiltide aegridade moodustamiseks ning kaasaegsete keskkonnamuutuste kindlakstegemiseks heleduskoefitsientide muutuste kaudu. Mõõdetakse taimkatte kiirguslevi fundamentaalseid karakteristikuid nende seostamiseks taimkatte struktuuriparameetritega eelkõige paju- ja lepavõsas ning saadud tulemuste rakendamiseks taimkatte kaugseire ja produktiivsuse mudelites. Jätkatakse Eesti klimaatiliste parameetrite, eriti kiirguskliima ja selle aegrea muutlikkuse analüüsi ning iseloomustatakse globaalse kliima mittestatsionaarseid aegridasid püsivuse/püsimatuse seisukohalt. Konstrueeritakse ja ehitatakse/koostatakse spektraalaparatuuri kaugseire maapealsete mõõtmiste tarvis.
Algorithms are derived to retrieve various state parameters of the atmosphere, vegetation and ground surface by means of optical remotely sensed data mainly using the inverse methods of the radiative transfer theory. Different ground truth measurements are carried out to test the respective algorithms. The continuos measurements of spectral atmospheric transparency and of variable atmospheric constituents by means of a sunphotometer are set up. Atmospheric ozon layer and aerosols and their effect on the solar UV-radiation at the ground surface are studied. The program packages of atmospheric correction of satellite images that rely on the sunphotometer data are taken into a routine use. Methods to upscale the sunphotometer data onto a larger area (whole satellite image) are elaborated. Satellite images are transformed into the physical units of reflectance factors and methods are elaborated to create the tractable from the point-of-view of environmental changes time series in Estonia and Baltic region. Fundamental radiative transfer characteristics are measured in willow and alder plantations to be applied in the remote sensing and productivity models of vegetation. The variability of time series of Estonian climatic parameters and radiation climate in particular are studied. The non-stationary time series of the global climate are characterized from the point-of-view of their persistence/anti-persistence. New field spectrometers are designed and made to carry out ground-based remote sensing measurements.