"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9362
ETF9362 "Georges Frédéric Parrot`ja Thomas Jeffersoni poolt rakendatud valgustusajastu haridusideed ning nende tõlgendusvõimalused 21. sajandi hariduses (1.01.2012−31.12.2015)", Epi Tohvri, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Tartu Kolledž.
ETF9362
Georges Frédéric Parrot`ja Thomas Jeffersoni poolt rakendatud valgustusajastu haridusideed ning nende tõlgendusvõimalused 21. sajandi hariduses
Enlightenment Educational Ideas applied by Georges Frédéric Parrot and Thomas Jefferson and the Interpretations of these Educational Conceptions in the 21. Century
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.5. KunstiteadusH310 Kunstiajalugu6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)34,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH260 Teaduse ajalugu 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)33,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.10. KasvatusteadusedS282 Võrdlev ja ajalooline pedagoogika5.3. Haridusteadused33,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Tartu Kolledžkoordinaator01.01.2012−31.12.2015
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201211 610,00 EUR
01.01.2013−31.12.201311 610,00 EUR
01.01.2014−31.12.201411 610,00 EUR
01.01.2015−31.12.201511 610,00 EUR
46 440,00 EUR

Käesolev projekt on jätk grandi hoidja Epi Tohvri doktorimonograafiale “Valgustusideede mõjust Tartu arhitektuurikultuurile 19. sajandi alguses” ja 2010. aastal tehtud uurimistööle Robert H. Smith International Center for Jefferson Studies, Monticellos, USA-s, teemal Similar educational concepts applied by Thomas Jefferson at the University of Virginia and Georges Frédéric Parrot at the University of Tartu: A case study of the Trans-Atlantic diffusion of the light of knowledge in the Enlightenment era. Nii Thomas Jefferson kui Georges Frédéric Parrot pidasid oluliseks avada õppimisvõimalused kõigile ühiskonna liikmetele ning kesksel kohal olid õppekavas loodusteadused ja meditsiin. Ülikoolide põhikirjades kajastusid akadeemilise vabaduse ja humaansuse printsiibid. Ajaliselt samal perioodil välja ehitatud Tartu ja Virginia ülikoolide arhitektuurses kontseptsioonis on võetud eeskujuks valgustusajastu sekulariseerumise suund. Nii Parrot` kui Jefferson olid tegevad ka arhitektuuri vallas, sest valgustusajastul kinnistus veendumus, et arhitektuuril on mõjuvõimu muuta sotsiaalset keskkonda. Usuti, et arhitektuuri kaudu saab representeerida ajastu valitsevaid ideid. Thomas Jefferson on kirjutanud, et liberaalne haridus aitab kujundada vaba ja paremat riigikodanikku, kes suudab kriitiliselt mõtelda ning toetab humanistlikke ja demokraatlikke väärtusi. Käesolev projekt on interdistsiplinaarne uurimus, mis seob ideede ajaloo, teadusajaloo, haridusfilosoofia ja kunstiajaloo valdkonnad. Uurimistöö tulemuseks on uus kultuuriajalooline lähenemine valgustusajastu haridusideede mõistmiseks. 2017. aastal täitub 250. aastat Tartu Ülikooli esimese rektori Georges Frédéric Parrot` sünnist. Tema kohta on senini põhjalikuma monograafia kirjutanud baltisakslane Friedrich Bienemann. Projekti üheks eesmärgiks on kirjutada uus monograafia Georges Frédéric Parrot`st ja tema ideelise arengu kaudu seletada ning mõista valgustusaajastu teadus- ja hariduspoliitikat. Projekt tahab näidata, et Parrot` näol on tegemist rahvusvaheliselt olulise haridusideoloogiat kujundanud ja ellu viinud isiksusega. Teiseks eesmärgiks on analüüsida looduse, inimese ja tehnoloogia vahekordi valgustusajastu liberaalse hariduse programmides. Nendele tulemustele toetudes saab välja selgitada kas ja mil määral on võimalik 21. sajandi kõrghariduse ees seisvate probleemide lahendamisel kasutada valgustusaja haridusideoloogia pärandit.
This proposed project is a logical continuation of the research for Epi Tohvri, the grant holder`s, doctoral monograph and most recent short-term academic research project Similar educational concepts applied by Thomas Jefferson at the University of Virginia and Georges Frédéric Parrot at the University of Tartu: A case study of the Trans-Atlantic diffusion of the light of knowledge in the Enlightenment era undertaken during a 2010 fellowship at the Robert H. Smith International Center for Jefferson Studies in Monticello, U.S. Both Thomas Jefferson and Georges Frédéric Parrot emphasized the importance of natural science and medicine in university teaching and scholarship as well as the method of raising students` morals through their academic environment. The architectural concept of the both universities conveys similar sources of ideas and reflects the messages of the Enlightenment era, those of secularization, humanity and intellectual freedom. Thomas Jefferson wrote that liberal education is able to guard the rights and liberties of their fellow citizens, and they should be called to that charge without regard to wealth, birth or other accidental condition or circumstance. Liberal education is also powerful force for the preservation of individual freedom and democracy. This proposed research project develops a multi-disciplinary approach for linking four sub-fields – art history, intellectual history, the history of science, and educational philosophy – to create a new perspective for cultural history research. The main aims of the project are to explain and understand the science and education politics of the Enlightenment era through the notional evolution of Georges Frédéric Parrot. The project aims to demonstrate Parrot’s international importance as a designer and implementer of educational ideology. 2017 marks the 250th anniversary of Georges Frédéric Parrot, the first Rector of the University of Tartu. So far the most thorough monograph of his life has been written by Baltic German author Friedrich Bienemann in 1902. The other aim is to examine, how liberal education understands the relations between nature, human and technology, and which solutions it gives in the modern educational ideology. The analysis of G.F. Parrot’s educational conceptions helps to make choices in the nowadays educational politics.
Grandi projekti raames ilmusid teadusartiklid nii eesti kui ka rahvusvahelise levikuga väljaannetes ning valmisid magistri- ja doktoritöö. Artiklid käsitlevad Tartu ülikooli esimese rektori Georges Frédéric Parrot` poolt ellu viidud hariduskontseptsiooni ideelisi allikaid, võttes aluseks teemakohaseid diskussioone Lääne-Euroopas 18. ja 19. sajandil. Projekt tõestas, et Parrot` näol on tegemist rahvusvaheliselt olulise haridusideoloogiat kujundanud ja ellu viinud isiksusega Vene impeeriumis ning Balti kubermangudes. Parrot asetub eelkõige prantsusekeelsesse kultuurikonteksti, seda nii päritolu ja sellest tuleneva sotsiaalse võrgustiku kui ka kasvatusliku retoorilise koodi tundmise ja kasutamise kaudu. Seetõttu tuleks tema nime kirjutada ja hääldada läbivalt prantsusepärast Georges Frédéric Parrot. Parrot oli üheks peategelaseks, kelle kaudu jõudsid Baltikumi Jean-Jacques Rousseau, Immanuel Kanti ja Johann Heinrich Pestalozzi pedagoogika diskursused. Parrot võttis aluseks prantsuse füsiokraatide ühiskonna- ja majanduse reformimise kava, milles rõhutati, et haridusreform on väga efektiivne vahend kandmaks edasi „vaba ühiskonna ideed”. Rõhuasetuse seadmine eelkõige üldharidusele oli üks tähtsamaid ja originaalsemaid elemente füsiokraatide ideoloogiast, mis tänu Parrot`le kajastus ka Tartu Õpperingkonna struktuuris. Rektorina ehitas Parrot koos oma mõttekaaslastest professoritega Tartu ülikooli üles uue valgustusajastu ülikooli idee alusel, mis sisaldas sekulaarset, loodusteadustele ja meditsiinile orienteeritud õppekava, akadeemilise vabaduse ja humaansuse ideed ning looduskeskkonda ehitatud ülikooli kompleksi. Tänu Parrot` poolt sõnastatud ülikooli statuudile osutus võimalikuks talupojaseisuse ülikooli pääs, mis pani omakorda aluse eesti vaimukultuuri tekkele. 2017. aastal ilmub Epi Tohvril grandi projekti lõpptulemusena Georges Frédéric Parrot` 250. sünniaastapäevaks uuendatud monograafia ning toimub teaduskonverents.