See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud" projekt HLK04-7
HLK04-7 (HLK04-7) "Tartu Ülikooli vetikate ja sammalde kogude inventariseerimine ja avalikustamine. (1.01.2004−31.12.2008)", Kalle Olli, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Tartu Ülikooli Muuseumid.
HLK04-7
Tartu Ülikooli vetikate ja sammalde kogude inventariseerimine ja avalikustamine.
1.01.2004
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Tartu Ülikooli Muuseumidkoordinaator01.01.2004−31.12.2008
PerioodSumma
01.01.2004−31.12.2004178 125,00 EEK (11 384,26 EUR)
01.01.2005−31.12.2005326 280,00 EEK (20 853,09 EUR)
01.01.2006−31.12.2006326 280,00 EEK (20 853,09 EUR)
01.01.2007−31.12.2007326 280,00 EEK (20 853,09 EUR)
01.01.2008−31.12.2008405 500,00 EEK (25 916,17 EUR)
99 859,70 EUR

PROJEKTI EESMARGID, TAHTSUS KOGUDE HOIUTINGIMUSTE JA SAILIMISE PARANDAMISEL, KOGUDE KORRASTAMISEL JA VAJALIKU KAADRI (SEALHULGAS KVALIFITSEERITUD KURAATORID) KOOLITAMISEL, PROJEKTI VASTAVUS PROGRAMM1 POHIEESMARKIDEGA: Projekti eesmark on Instituudi vetikate ja sammaide kogud arvele votta, korrastada ja uurijatele ning avalikkuseie (paremini) kattesaadavaks teha. Luua andmebaas kogude sisu avaldamiseks ja internetipohiselt avalikuks loodushariduslikuks populariseerimiseks ning teadustoo voimaldamiseks. Instituudi vetikate kogud koosnevad (i) vaga esinduslikust ja unikaalsest vetikate ikonoteegist, (ii) vaartuslikust herbaarkogust (vetikaid ca 1800 sailikutja umbes 550 liiki), mis sisaidab ka ajaloolise vaartusega vetikate eksikaatkogusid. Projekti eesmark on ka osade haruldaste piisipreparaatide seisukorra hindamine ning vetikate herbaariumi saiiimis-ja hoiutingimuste parandamine. Ikonoteek (mikroskoopiliste vetikate jooniste ja mikrofotode kogu, mis on pohjalikuma taksonoomilise too aluseks), moodustus Instituudi juurde dotsent E. Kuke astakumnete pikkuse too tulemusena. Selle taiendamine jatkub pidevalt. Lisaks on Instituut saanud annetusena Uppsala Olikooli dotsendi Kuno Thomassoni ikonoteegi, mis on uks taielikumaid kogu maailmas. Instituudi ikonoteek sisaidab umbes 13 000 taksonit (500 000 joonist ja mikrofotot). Esindatud on koik mikrovetikate hoimkonnad, arvukamalt seltsid Chlorococcaies ja Desmidiales. Kahjuks on selle erakordse vaartuse laiem kasutamine logistiliseit raskendatud. Mingi liigi kohta andmete olemasoiu ikonoteegis on hetkel voimalik kontrollida ja kasutada ainult ise fuusiliselt kohal olles. Tartust eemal oleval teaduril on ikonoteegi vaartuste praktiline kattesaadavus seega vaga raske. Projekti eesmark on ikonoteegi sailikute inventariseerimine ja sustematiseerimine ning prioriteedina elektroonilise andmebaasi loomine ikonoteegis olevatest liikide nimedest ja sunonuumidest (koos viidetega algallikale), lisades olulisemad liigi maaramisel vajalikud andmed. Andmebaas on avalik ja voimaldaks kiire ijlevaate ikonoteegi varadest nii Eesti kui muu maailma uurijatele. See kaasajastaks ikonoteegi kasutusvoimalusi ning looks uusi voimalusi ala popuiariseerimisel. Sama too kaigus korrastatakse ikonoteegi susteem, mille oluline osa on ka vigade ja vasturaakivuste tuvastamine sailikute etikettidel. Viimane nouab vaga korge kompetentsiga spetsialisti kaasamist, kelleks on Instituudi tootaja ja Eesti parim vetikatundja Erich Kukk. Projekti teine valdkond on instituudi vetikate herbaariumi (ca 1800 eksemplari Eestist ja naaberaladelt) korrastamine ja uurijatele kattesaadavaks muutmine. Herbaariumi vaartuslikumad osad on va'ga esinduslik mandvetikate kogu (E. Spohr Charae Balticae, 300 lehte, 50 liiki). Spohr oli Tartu Oiikooli botaanika professor aastaii 1924-30; tema teaduslikuks objektiks olnud mandveiikad on tanapaeval tunnistatud ohustatud organismiruhmaks. Kroonijuveeliks on mitmed vanad eksikaatkogud, sealhulgas taielik M. Raciborski Phycotheca Polonica l-lll, No 1-150, Algae marinae siccata 6. Lief., No 251-300, Stuttgart 1857 ja Rootsi algoloogide Wittrocki ning Nordstedti (19 saj. lopp) mitmeid tuupeksemplare sisaldav ca 200 preparaadiga kogu, mille seisukord on vaja veel selgitada. Eksikaatkogudes on maailma tuntuimaie teadlaste poolt kogutud ja maaratud na'idis- ja tuupeksemplarid. Neil on suur teaduslik vaartus liikide maaramisel ja vordlemisei. Vanade teaduskorufeede eksikaatkogudel on lisaks kultuuri-ja teaduslooline vaartus. Marian Raciborski {1863 - 1917) oli maailmakuulus poola agoloog; tema eksikaadis paljud eksemplarid isiklikult kogunud Jadwiga Woloszynska (1882 - 1951) pa'lvis hiljem veelgi laialdasema tuntuse. Instituudi vetikate herbaarium on suhteliselt heas seisus, kuid mitmete remontide tottu veel ajutistes kastides. Praeguseks on Instituudi ruumiline olukord sedavord paranenud, et on voimalik kogude korrektne sailitamine spetsiaalsetes kappides. Taotletava projekti kohaselt on seda plaanis te