See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalne uurimistoetus" projekt PUT735
PUT735 "Metall-solvent, biomolekulaarsete klastrite ja lahuste uuringud vaakum-ultraviolett ning pehme röntgenkiirguse spektroskoopia meetoditega (1.08.2015−31.12.2016)", Kuno Kooser, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, füüsika instituut.
PUT735
Metall-solvent, biomolekulaarsete klastrite ja lahuste uuringud vaakum-ultraviolett ning pehme röntgenkiirguse spektroskoopia meetoditega
VACUUM-ULTRAVIOLET AND SOFT X-RAY SPECTROSCOPIES FOR METAL-SOLVENT/MOLECULAR CLUSTERS AND SOLUTIONS
1.08.2015
31.12.2016
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus
Stardiprojekt
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.10. FüüsikaP230 Aatomi- ja molekulaarfüüsika 1.2. Füüsikateadused (astronoomia ja kosmoseteadus, füüsika ja teised seotud teadused)40,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.11. Keemia ja keemiatehnikaP400 Füüsikaline keemia1.3. Keemiateadused (keemia ja muud seotud teadused)40,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.12. Protsessitehnoloogia ja materjaliteadusT110 Instrumentatsioonitehnoloogia 2.3. Teised tehnika- ja inseneriteadused (keemiatehnika, lennundustehnika, mehaanika, metallurgia, materjaliteadus ning teised seotud erialad: puidutehnoloogia, geodeesia, tööstuskeemia, toiduainete tehnoloogia, süsteemianalüüs, metallurgia, mäendus, tekstiilitehnoloogia ja teised seotud teadused).20,0
PerioodSumma
01.08.2015−31.12.201524 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.201657 600,00 EUR
81 600,00 EUR

Antud projekti eesmärk on läbi viia vahepealse suurusega süsteemide - klastrite ja vahepealse faasi - vedelike/lahuste füüsikaliste ja keemiliste omaduste kombineeritud uuring. Biomolekuli/metalli -solvendi klastrite suurusest sõltuva elektronstruktuuri, klastritesisese ümberkorrastumise ja fragmentatsiooni dünaamika uurimine viiakse läbi fotoelektron-fotoioon kointsidentsspektroskoopia rakendamisel. Biomolekuli/metalli iooni lahuste omaduste elektrondünaamika uurimiseks kasutatakse resonantset mitteelastset röntgenkiirguse hajumise tehnikat. Projektiga seotud eksperimentaalsed mõõtmised teostatakse erinevatel rahvusvahelistel sünkrotronkiirguse allikatel ja ka füüsikateaduse eesliinil olevatel röntgenkiirguse vabaelektronlaseri allikatel.
The aim of this project is to carry on the combined study of the physical and chemical properties of intermediately sized systems – clusters and of the intermediate phase – liquid/solution. Size dependent electron structure, intracluster rearrangement and fragmentation dynamics of biomolecular/metal-solvent clusters will be studied by PhotoElectron-PhotoIon COincidence (PEPICO) spectroscopy. The dynamics of the bulk properties of biomolecular/metal ion solutions will be explored by resonant inelastic X-ray scattering (RIXS) technique. The experiments will be performed at synchrotron facilities with extension to more advanced X-ray free-electron laser facilities.
Antud projekti eesmärk oli läbi viia vahepealse suurusega süsteemide - klastrite ja vahepealse faasi - vedelike/lahuste füüsikaliste ja keemiliste omaduste kombineeritud uuring. Biomolekuli klastrite suurusest sõltuva elektronstruktuuri, klastritesisese ümberkorrastumise ja fragmentatsiooni dünaamika uurimine viidi läbi lennuaja-mass-spektroskoopia abil partsiaalsete ioonsaagiste mõõtmisel. Biomolekuli vesilahuste omaduste elektrondünaamika uurimiseks kasutati resonantset mitteelastset röntgenkiirguse hajumise tehnikat. Projektiga seotud eksperimentaalsed mõõtmised teostati erinevatel rahvusvahelistel sünkrotronkiirguse allikatel ja ka füüsikateaduse eesliinil olevatel röntgenkiirguse vabaelektronlaseri allikatel. Projektis keskenduti atsetamiidi molekulile, kui lihtsale mudelsüsteemile, milles on olemas peptiidrühm (O=C-N-H), mille funtsiooniks on näiteks valkude struktuuri kooshoidmine. Atsetamiidi mikroklastrite (kuni 10 molekulist koosnevad kvantsüsteemid) genereerimiseks kasutati antud projekti jaoks loodud ülihelikiirusliku gaasijoa adiabaatilisel paisumisel põhinevat klastriallikat. Uurimistöö tulemusena selgitati välja näiteks atsetamiidi dimeeri (kahest atsetamiidi molekulist koosnev struktuur) kõige tõenäolisem võimalik struktuur. Samuti selgitati välja võimalikud klastrite sisesed prootoni ülekande protsessid ja fragmentatsiooni kanalid tingituna klastrite ionisatsioonist vaakumultraviolettkiirgusega. Atsetamiidi vesilahuseid erinevatel kontsentratsioonidel uuriti resonantse mitteelastse röntgenkiirguse hajumise meetodiga. Saadud eksperimentaalsed tulemused annavad hea võimaluse välja töötada teoreetilisi mudeleid peptiidrühma sisaldava molekuli vastasmõju kirjeldamiseks vee molekulidega ehk kuidas molekulide elektroonsed/keemilised omadused muutuvad ning ka mõjutavad vee vesiniksidemete struktuuri jaotust.