Projekti eesmärk on teha kindlaks regionaalse rahvusvahelise õiguse erijooned Euraasias (mõistetud siin kui postsoveetlik ruum miinus Balti riigid). NSVLi lagunemise järel on Venemaa püüdnud luua oma regionaalset suurrruumi, organisatsioonidega nagu SRÜ, KJLO ja Euraasia Majandusühendus, aga ka (koostöös Hiinaga) Shanghai Koostöö Organisatsioon. Velegi enam, ta on andnud regioonis tooni selles osas, kuidas tõlgendada ja rakendada üldist rahvusvahelist õigust - mõistagi erinevalt kui läänes. Euraasia näitel uurime, kas rahvusvaheline õigus on regionaalselt killustunud. Mis domineerib rahvusvahelises õiguses, kas universaalne või regionaalne? Mis osas lääne arusaamad rahvusvahelisest õigusest üldse kehtivad Euraasia suurruumis? Tegemist on võrdleva rahvusvahelise õiguse projektiga, mis taotleb nii konkreetselt Euraasias toimiva rahvusvahelise õiguse paremat mõistmist kui ka regionaliseerumise ja regionaalse killustumise sügavamat mõtestamist rahvusvahelises õiguses tervikuna.
The aim of this project is to establish specific features of international law in Eurasia (defined here as post-Soviet space minus the Baltic states). Since the collapse of the USSR, Russia has made efforts to create a regional commonwealth, with institutions like the CIS, CSTO, Eurasian Economic Union and Shanghai Cooperation Organization. Moscow has shown leadership in terms of how universal international law is to be understood and applied - partly differently than in the West. Is international law regionally fragmented? What dominates in international law, the universal or the regional? Are Western assumptions about international law valid in Eurasia? This is a project in comparative international law. We'll use the analysis of international law in Eurasia to further understand regionalism and regional fragmentation in international law more generally.