"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7378
ETF7378 "Muusika osa Eesti, Saksa ja Soome koolinoorte elustiili ja Mina-identsuse kujunemises (1.01.2008−31.12.2011)", Airi Liimets, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Ülikool, Kasvatusteaduste Instituut.
ETF7378
Muusika osa Eesti, Saksa ja Soome koolinoorte elustiili ja Mina-identsuse kujunemises
The Role of Music in the Formation of Lifestyle and Self-Identity of School Youth in Estonia, Germany and Finland
1.01.2008
31.12.2011
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.10. KasvatusteadusedS270 Pedagoogika ja didaktika5.3. Haridusteadused100,0
AsutusRollPeriood
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiakoordinaator01.01.2008−30.09.2011
Tallinna Ülikool, Kasvatusteaduste Instituutkoordinaator01.10.2011−31.12.2011
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.2008300 000,00 EEK (19 173,49 EUR)
01.01.2009−31.12.2009288 000,00 EEK (18 406,55 EUR)
01.01.2010−31.12.2010261 600,00 EEK (16 719,29 EUR)
01.01.2011−31.12.201116 719,60 EUR
71 018,93 EUR

Uurimuse teoreetiline taustsüsteem on kirjeldatav järgmiste märksõnade abil: elustiil, Mina-identiteet, muusikateadvus ja -käitumine, rahvusvaheline noorsoouurimus, kodune kasvatuskultuur, koolikultuur, muusikaõpetus. Põhiliseks teoreetiliseks kontekstiks on sotsioloogilise suunitlusega noorsoouurimus. Tugineme eelkõige: a) saksakeelse kultuuriruumi vastavatele töödele, b) Eesti kasvatussotsioloogilise koolkonna elustiiliuurimusele. Antud võrdlusuurimusele saavadki aluseks Eesti koolkonna käsitused elustiilist, mis haakuvad ka Airi ja Reet Liimetsa filosoofiliste käsitustega individuatsioonist ning Mina-identiteedist. Uurimisobjektideks on 14-19-aastased koolinoored, õpetajad, lapsevanemad ja vanavanemad. Töö põhieesmärkidena käsitame vastuste otsimist järgmistele küsimustele: 1) Missugused elustiilitüübid on eristatavad Eesti, Saksa ja Soome koolinoorte hulgas, kui kesksete muutujatena käsitada nende muusikateadvust ning muusikakäitumist igapäevaelus? 2) Missuguseid konfiguratsioone moodustavad elustiilitüübid Mina-identsuse erinevate avaldumisvormide (biograafiline ja narratiivne "Mina" ning Mina kui maskide diferents) karakteristikutega? 3) Teha vastavaid järeldusi ning kavandada muudatusi üldhariduskooli muusikaõpetuses, tuginedes saadud andmetele ning nende interpretatsioonidele. Hüpoteesid: 1) Koolilik ja kooliväline elusfäär on muusika vahendusel omavahel suhteliselt nõrgalt seotud - seda kõige enam Eestis; 2) Eri põlvkonnad on kõigis maades muusika vahendusel suhteliselt nõrgalt seotud; 3) Muusikateadvuse ja - käitumise struktuur elustiilis ei toeta ühelgi maal postindustrialiseerumisprotsesse; 4) Variatiivse ning eri elusfääre ja inimesi integreeriva muusikateadvuse ja -käitumisega elustiilitüübid seostuvad oma elus muutusi tajuva, autonoomse, avatud, sisemiselt ambivalentse ning kõrge määramatusetaluvusega Mina-identsusega, mille struktuuris nn Teine on tugevalt esindatud; 5) Pärimus- ja rahvamuusika seostuvad Mina-identsuse struktuuris Mina-olen-tunne-tasandiga ja näost-näkku-kommunikatsiooni olemasoluga; 6) Kooli muusikaõpetus on Eestis koolivälisest elumaailmast võõrandunud ning ei täida sellisena integreerivat funktsiooni. Üldiseks metodoloogiliseks lähenemiseks on triangulatsioonimeetod. Elustiili uurimiseks täiendame Eesti uurimisgrupis koostatud ankeeti "Pingist pinki". Muusikateadvuse ning Mina-identsuse uurimiseks kasutame narratiivseid intervjuusid. Andmete statistilisel töötlemisel kasutame SPSS-programmi, SEMi tehnikat ning programmi ANOVA.
The theoretical background can be described through the following keywords: lifestyle, Self-Identity, musical consciousness and behaviour, international youth research, culture of education at home, school culture, music instruction. The main theoretical context consists in youth research with a sociological focus. We prevailingly rely on: a) respective works of German-language culture space, b) lifestyle research of Estonian educational-sociological school. This comparative study will be based on the treatments of lifestyle applied in Estonia which agree well with philosophical treatments about individuation and Self-identity presented by A. and R. Liimets. General methodological approach consists in a triangulation method. Research objects include 14-19-year-old students, their teachers, parents and grandparents. Principal aims of the research involve finding answers to the following questions: 1) What kind of lifestyle-types might be differentiated among the students of Estonia, Germany and Finland, in case the students' musical consciousness and behaviour are meant as central variables? 2) Which different configurations can the determined lifestyle-types form with various self-representations of self-identity (with biographical I, narrative I and with I as a difference of masks)? 3) Make conclusions and design changes in music instruction of general educational school. The Hypotheses: 1) In-school and out-of-school spheres of life are mutually relatively loosely related through the medium of music; 2) Different generations in all countries are through the medium of music relatively loosely related; 3) The structure of musical consciousness and behaviour in lifestyle in those countries does not support post-industrialization processes in any noticeable degree; 4) Types of lifestyle characterized by musical consciousness and behaviour that integrate variable and different spheres of life and people can first of all be associated with the Self-identity that is perceptive about changes in his/her life, autonomous, open, ambivalent; 5) In the Self-identity structure traditional and folk music are first of all related to the level of I-exist-feeling and so called face-to-face-communication; 6) The school music education/instruction in Estonia has become alienated from students' out-of-school-world of life, and as such does not fulfil an integrating function between various spheres of life and Self-identity.