"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF6891
ETF6891 (ETF6891) "Hariduslik meritokraatia? Üldsuse arvamus sotsiaalse mobiilsuse võimalustest Eestis (1.01.2006−31.12.2008)", Jelena Helemäe, Tallinna Ülikool, Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut.
ETF6891
Hariduslik meritokraatia? Üldsuse arvamus sotsiaalse mobiilsuse võimalustest Eestis
Education-based Meritocracy? Public Opinion on Social Mobility Opportunities in Estonia
1.01.2006
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. Sotsiaalteadused 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
PerioodSumma
01.01.2006−31.12.2006132 000,00 EEK (8 436,34 EUR)
01.01.2007−31.12.2007132 000,00 EEK (8 436,34 EUR)
01.01.2008−31.12.2008132 000,00 EEK (8 436,34 EUR)
25 309,02 EUR

Uurimuse põhieesmärk on uurida üldsuse arvamust Eesti mobiilsusrežiimi kohta. Uurimistoetus on vajalik väliuuringu (1000 intervjuud) läbiviimiseks; selle ning Eesti Sotsiaaluuringu andmete, samuti aja- ja teaduskirjanduse analüüsimiseks. Kavandatav grant on mõeldud aastal 2005 lõppeva ETF 5952 grandi “Õiglus Eesti ühiskonnas: uued põlvkonnad, uued arusaamad?” edasiarendusena. Nüüd keskenduksime sotsiaalse stratifikatsiooni süsteemi kohta käivate õiglushinanngutele, eelkõige sotsiaalse mobiilsuse võimaluste tajumisele ja sotsiaalse mobiilsuse režiimi tajutud legitiimsusele. Iseloomustades üldsuse hinnanguid mobiilsusrežiimile „haridusliku meritokraatia“ terminites, järgiksime nn süveneva meritokraatia hüpoteesi loogikat, st eristaksime (a) haridus-võimaluste jaotust ning (b) sotsiaalsete positsioonide jaotuse sõltuvust haridusest. Uuriksime üldsuse seisukohti mõlema protsessi suhtes. Antud uuringu keskseks tööhüpoteesiks on oletus, et 2000. aastate teisel poolel, kui uue korra institutsionaalsed reeglid on välja kujunenud ning piisavalt stabiliseerunud, nii et neid võiks pidada „loomulikeks“ ja „iseenesestmõistetavaks“, kujunevad inimeste õiglusarasaamad Lääneriikidele omase nn staatuse omistamise (status attribution) üldpõhimõtte kohaselt – arvamused selle kohta, mis ja kuidas toimub tegelikkuses transformeeruvad normatiivseteks seisukohtadeks (mis ja kuidas peaks toimuma). Kavatseme kontrollida oletust, et Eesti oludes sõltub Eesti üldsuse toetus meritokraatia normidele sellest, kuivõrd massiliseks kujunes uue startifikatsiooni süsteemiga seonduv negatiivne kogemus, kui paljud kogesid alanevat mobiilsust. Seepärast peame väga oluliseks kavandatava uuringu komponendiks mobiilsusrežiimi enda iseloomustamist Statistikaameti poolt korraldatud Sotsiaaluuringu andmete alusel.
The main goal of the research is to study the general public’s justice norms and justice beliefs on Estonian mobility regime. Research grant would support the carrying on the survey (1000 interviews); analyses of its data as well as data of Social Survey, 2004 (Estonian Statistical Office), also overview of sociological literature and newspapers. Proposed project is considered to be extension of current ESF project 5952 “Social Justice in Estonian Society: changing perspectives of new generations?”. Focus of proposed project would be on perceived opportunities for social mobility as well as legitimation of social mobility regime in Estonia. To draw conclusions on the Estonian general public’s opinion on social mobility regime in terms of education-based meritocracy, we would follow the logic of the hypothesis of increasing merit-selection, thus, explore value notions towards two distinct processes – those of (a) the distribution of educational opportunities and (b) selection into social position on the bases of education (formal qualifications). Our main hypothesis is: by the second part of 2000.ties, given stabilization of the institutional rules of new stratification order and possibility of their perception as “normal” and “given”, the Estonian public’s justice beliefs are expected to be developed according to Western status attribution principle - perception of “what is” tend to be transformed into judgements on “what should be”. We suggest support for meritocracy in Estonia to depend on the negative experiences of 1990.ties brought about by new stratification system, by downward mobility. It is why analysis of Social Survey mobility data would be important contribution into success of project.