See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Horisont 2020 programm" projekt TAU14714
TAU14714 (Participant portal project ID 649496) "Noorte sotsiaalne tõrjutus Euroopas: kumulatiivne halvemus, toimetulekustrateegiad ja tõhusad poliitikad (1.05.2015−30.04.2018)", Marge Unt, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut.
Participant portal project ID 649496
TAU14714
Noorte sotsiaalne tõrjutus Euroopas: kumulatiivne halvemus, toimetulekustrateegiad ja tõhusad poliitikad
Social Exclusion of Youth in Europe: Cumulative Disadvantage, Coping Strategies, Effective Policies and Transfer
Social Exclusion of Youth in Europe: Cumulative Disadvantage, Coping Strategies, Effective Policies and Transfer
1.05.2015
30.04.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Horisont 2020 programm
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS100 Sotsiaalteaduste ajalugu ja filosoofia 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikoolkoordinaator01.05.2015−30.04.2018
Tallinna Ülikool, Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituutkoordinaator01.05.2015−30.04.2018
AsutusRiikTüüp
Euroopa Komisjon
PerioodSumma
01.05.2015−30.04.2018651 281,00 EUR
651 281,00 EUR

Hiljutise majanduskriisi tõttu kasvanud noorte tööturu ebakindluse taustal on selle interdistsiplinaarse ja rahvusvahelise projekti eesmärk anda mitmekülgne pilt sellest, kuidas noorte tööturu haavatavus mõjutab nende sotsiaalse tõrjutuse riski Euroopas. Rakendades dünaamilist mitmemõõtmelist vaadet noorte tõrjutuse objektiivsetele ja subjektiivsetele tahkudele tehakse kindlaks kumuleeruvate halvemuste omavahelised seosed ning võimalikud riskid ja tasakaalustavad mehhanismid. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite kombineeritud lähenemise kaudu uuritakse noorte tööturu ebakindluse mõju vaesusriskile ja materiaalsele ilmajäetusele, subjektiivsele heaolule ja tervisele ning võimalusele vanemate kodust lahkuda ehk iseseisvuda. Esmalt viiakse läbi kvalitatiivsed intervjuud noortega üheksas Euroopa riigis sealhulgas Ukrainas eesmärgiga jõuda kõikehõlmavale arusaamisele sellest, kuidas ebasoodsates tingimustes noored tajuvad oma sotsiaalset olukorda ja tulevad sellega toime erinevates majanduslikes, institutsionaalsetes ja kultuurilistes keskkondades. Teiseks analüüstakse kvantitatiivsete meetoditega üle-euroopalisi ja riiklikke andmestikke, et teha kindlaks noorte sotsiaalse tõrjutuse põhjuslikud seosed ja dünaamilised protsessid erinevate riikide kontekstis. Kolmandaks, tuginedes ekspertintervjuudele ning poliitikate tõhususe analüüsile, käsitletakse Euroopa Liidu ja riikide tasandil noorte sotsiaalse tõrjutuse erinevaid tahke puudutavate poliitikate levikut ja mõju. Projekti keskne eesmärk on teha kindlaks parimad praktikad ja anda soovitusi reformideks ja poliitikakujunduseks, mis parandaksid tööturu ebakindlusega silmitsi seisvate noorte olukorda, võttes siinjuures arvesse noorte endi kogemust ja arvamusi. Projekti tulemusi levitatakse kaasates erinevaid huvigruppe projekti kõigis etappides.
Against the background of increasing labour market insecurities among youth during the recent crisis, the aim of this interdisciplinary and internationally comparative project is to provide a comprehensive understanding of the consequences of youth labour market vulnerability for risks of social exclusion in Europe. A multidimensional dynamic perspective on both objective and subjective dimensions of the social exclusion of young people is adopted in order to identify the complex interrelationships and potential risks of cumulative disadvantages and possible compensatory mechanisms. Specifically, implications of labour market insecurities for youth’s risks of poverty and material deprivation, their subjective well-being and health status as well as their ability to reach independence from parental home are investigated in a mixed-method approach. First, qualitative interviews are conducted with youths from nine selected European countries including Ukraine in order to reach an in-depth understanding of how disadvantaged youths perceive their social situation and try to cope with it in different economic, institutional and cultural environments. Second, quantitative methods are applied using EU-28 and national micro-data in order to identify the causal interrelationships and dynamic processes of youth’s social exclusion in different national contexts. Third, the diffusion and effectiveness of EU and national policies that address various issues of youth social exclusion are assessed in EU-28 based on expert interviews and policy evaluation analyses. A central objective of this comparative project is to learn about examples of best practises and provide suggestions for reforms and policies that help improving the social situation of young people who face labour market insecurities and also involve youth own voice in this process. By involving and addressing different stakeholder groups at all stages of the project the dissemination of results will be ensured.
TegevusProtsent
Alusuuring60,0
Rakendusuuring40,0