"Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud" projekt HLK04-6
HLK04-6 (HLK04-6) "Tartu Ülikooli soontaimede herbaariumi taasavamine rahvusvahelisele teadusele (1.01.2004−31.12.2008)", Meelis Pärtel, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Tartu Ülikooli Muuseumid, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond.
HLK04-6
Tartu Ülikooli soontaimede herbaariumi taasavamine rahvusvahelisele teadusele
1.01.2004
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskondkoordinaator01.01.2004−16.12.2004
Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Tartu Ülikooli Muuseumidkoordinaator17.12.2004−31.12.2008
Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskondkoordinaator01.01.2008−31.12.2008
PerioodSumma
01.01.2004−31.12.2004178 125,00 EEK (11 384,26 EUR)
01.01.2005−31.12.2005407 850,00 EEK (26 066,37 EUR)
01.01.2006−31.12.2006407 850,00 EEK (26 066,37 EUR)
01.01.2007−31.12.2007407 850,00 EEK (26 066,37 EUR)
01.01.2008−31.12.2008438 000,00 EEK (27 993,30 EUR)
117 576,67 EUR

PROJEKTI EESMARGED, TAHTSUS KOGUDE HOIUTINGIMUSTE JA SAILIMISE PARANDAMISEL, KOGUDE KORRASTAMISEL JA VAJALIKU KAADRI (SEALHULGAS KVALIFITSEER1TUD KURAATORID) KOOLITAMISEL, PROJEKTI VASTAVUS PROGRAMMI POHIEESMARKIDEGA: TÜ soontaimede herbaarium on Eesti vanim ja suurim botaaniline kollektsioon 0,25 miljoni herbaareksempiariga. Eriti suure rahvusvahelise tahendusega on sailikud Euraasia vaheuuritud aladelt. Herbaarium on aktiivses kasutuses seoses instituudi uurimisteemadega, mis kasitlevad soontaimede fuiogeneetilist sustemaatikat. Projekti eesmargiks on Tartu Ülikooli soontaimede herbaariumi remondijargne taasavamine rahvusvaheliseks uurimistooks, mis peamiselt tahendab sisulist inventeerimist ja kaasajastamist. Viimaste all on lisaks taksonoomilisele kaasajastamisele silmas peetud veebipohise juurdepaasu tagamist kogudele. Viimane saab toimuda jarkjargult alustades tuup-ja eksikaatmaterjalidest (esimesel programmiaastal), kuid kaugema eesmargina k6igi herbaarekseemplaride info digitaliseerimist. Labi loodava virtuaalse Eesti Loodusteaduslike Kollektsioonide Keskuse on edaspidi voimaiik TÜ soontaimede herbaariumi andmestikku siduda rahvusvaheliste infobankadega. Kokkuvottes holbustub kogude kasutamine nil regionaalses kui globaalses ulatuses. Tõuseb TÜ soontaimede herbaariumi kasutamise intensiivsus nii rahvusvahelises teaduslikes uurimistoodes kui ka rakenduslikel (looduskaitselistel jt.) eesmarkidel, mis vahepealsetei aastatei oli mitmesugustel pohjustei monevorra langenud. Eelpoolnimetatud uiesande taitmiseks alustatakse kvalifitseeritud kaadri ette valmistamist: taimesustemaatika eriala doktorandile kuraatori kvatifikatsiooni andmine ja andmebaasidega tegeleva spetsialisti ettevalmistamine. Ajalooiiselt kujunenud olukorras ei oie ulikooli herbaarkogud koondatud muuseumitaolise institutsiooni alia (vrd!. Zooloogiamuuseum ja Geoloogiamuuseum), kuid perspektiivis tuleks siiski lisaks virtuaalsele uhinemisele Eesti Loodusteaduslike Kollektsioonide Keskuseks ette naha ka soontaimede herbaariumi koosseisus olevate visuaalselt huvitavamate kogude (eksootilised viljad, mulaazhid, vana kirjandus jm.) eksponeerimise voimalust.