"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM09-98
EKKM09-98 "REKKi käsikirjaliste materjalide digiteerimine, Eesti vahekeele korpuse alamkorpuste loomine ja korpuse kasutusvõimaluste populariseerimine (2009-2013) (1.01.2009−31.12.2013)", Pille Eslon, Tallinna Ülikool.
EKKM09-98
REKKi käsikirjaliste materjalide digiteerimine, Eesti vahekeele korpuse alamkorpuste loomine ja korpuse kasutusvõimaluste populariseerimine (2009-2013)
1.01.2009
31.12.2013
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikoolkoordinaator01.01.2009−31.12.2013
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.2009178 790,00 EEK (11 426,76 EUR)
01.01.2010−31.12.2010166 000,00 EEK (10 609,33 EUR)
01.01.2011−31.12.20117 000,00 EUR
01.01.2012−31.12.20127 370,00 EUR
01.01.2013−31.12.20137 646,00 EUR
44 052,09 EUR

Projekti põhieesmärk on digiteerida ja muuta veebi vahendusel kättesaadavaks Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse üleriigilised tasemetööd, põhikooli ühtlustatud küsimustega eksamitööd, riigieksamitööd, eesti keele tasemeeksamitööd ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami tööd. Vajaduse selleks dikteerivad: Euroopa keeleõppe raamdokument , Eesti keele arendamise strateegia , Raamdokumendile vastavad eesti keele tasemekirjeldused A2 , B1 ja B2 ning C1-taseme . Digiteeritud tekstidest moodustub Eesti vahekeele korpuse kolm uut alamkorpust: eesti keele kui teise keele riikliku tasemeeksami tekstide alamkorpus, emakeele põhikooli lõpueksamite ja gümnaasiumi riigieksamite tekstide alamkorpus, keelekümblustekstide alamkorpus, mille alusel saab edaspidi hakata uurima igale keeletasemele omast sõnavara ja tüüpilisi leksikaalgrammatilisi konstruktsioone, milles üht või teist grammatilist vormi tavaliselt kasutatakse. Eksami- ja tasemetööde alamkorpuse põhjal on võimalik kindlaks määrata, mida õppijad eesti keelest tegelikult omandavad, kuidas omandamisprotsess kulgeb ning mis seda protsessi iseloomustab. Teave selle kohta tuleb esile suurte elektrooniliste korpuste statistilise analüüsi tulemusena ning on oluline 1) eesti keele kui teise / võõrkeele õppe tõhustamise seisukohalt, kuna vähendab oluliselt disproportsiooni, mida on täheldatud loomuliku keelekasutuse ja õpetatava keele vahel; 2) õppekavaarenduses ning sidususe loomiseks õpikute, sõnastike, grammatikate ja tasemetestide vahel; 3) alus eesti keele kui teise keele / võõrkeele omandamise teooria loomiseks ning metoodika täiustamiseks. Eksami- ja tasemetööde alamkorpus on vajalik mitte ainult selleks, et säilitada olemasolev väärtuslik ning mahukas (üle 10 milj. sõna) uurimisaines, vaid ka selleks, et õppijad saaksid ise oma eksami- ja tasemesooritusi vabalt näha, lugeda teiste kirjalikke sooritusi, võrrelda neid oma töödega ning et õpetajatel oleks võimalus neid kirjutisi oma edasise töö efektiivsemaks muutmisel kasutada. See tingib vajaduse populariseerida Eesti vahekeele korpust ja tutvustada selle kasutamisvõimalusi haridustöötajate ning õpetajate seas, et näidata, mida kasulikku korpus rakendustegevusele annab ning kuidas saab korpust kasutada. Liigi poolest on taseme-, eksamitööde ja keelekümblustekstide alamkorpused (nagu ka Eesti vahekeele korpus tervikuna) avatud korpused, kuhu vastavalt laekumisele lisataksepidevalt tekste juurde. Digiteeritud tekstide kasutamisõigused on tagatud REKKi käskkirjaga 29. juunist 2006 nr.102 “Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonkeskuses säilitatavate üleriigiliste tasemetööde, põhikooli ühtlustatud küsimustega eksamitööde, riigieksami-, eesti keele tasemeeksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami töödega tutvumise kord” ning 9. juunil 2008 Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi ja REKKi vahel sõlmitud koostöölepinguga. Seega kuulub projekt põhieesmärkide poolest programmi „Eesti keel ja kultuurimälu (2009-2013)” prioriteetsete valdkondade alla: 1) on mõeldud teadustööd ja rakendustegevust toetavate tegevuste rahastamiseks; 2) annab olulise panuse „Eesti keele arendamise strateegia (2004-2010)” täitmiseks; 3) omab konkreetset väljundit, tagab järjepidevuse eesti keele kui teise keele uurimisel ja eesti keele kui teise keele omandamise teooria järkjärgulisel loomisel; 4) vastab jätkuprogrammi „Eesti keel ja kultuurimälu” allprogrammidele 1. Eesti keel alameesmärkidele 1.2. Keeleteaduslike andmebaaside korrastamine, digiteerimine ja publitseerimine ning 1.4. Eesti keele populariseerimine. Järjepidevus: Eesti vahekeele korpuse loomisele pandi alus sihtfinantseeritava teemaga Eesti keelekeskkonna arengu analüüs, modelleerimine ja juhtimine (2003-2007) ning toetavate projektidega ETFi grant Koodivahetuse, eesti vahekeele ning lastekeele andmekorpuste koostamine ja üldkirjeldus (2005-2008), riikliku programmi Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004-2008) grandiga Koodivahetuse, vahe- ja lastekeele korpuste töötlemine ja haldamine (2005-2008). Korpuse keeletehnoloogilist arendust toetab riiklik programmi Eesti keele keeletehnoloogiline tugi (2006-2010) projekt VAKO – Eesti vahekeele korpuse keeletarkvara ja keeletehnoloogilise ressursi arendamine (2008-2010). Seega on Eesti vahekeele korpuse arendamine kuulunud riiklike programmide prioriteetsete valdkondade alla. Euroopa keeleõppe raamdokumendiga seoses arendavad analoogset rakendustegevust paljud Euroopa ülikoolid ja haridusasutused . Moodustatud on SLATE-võrgustik, kuhu kuulub ka Jyväskylä Ülikooli ja Soome Akadeemia ühisprojekt CEFLING - Linguistic Basis of the Common European Framework for L2 English and L2 Finnish , mille eesmärk on kindlaks teha, kuidas esimese ja teise keele oskus areneb ühelt keeleoskustasemelt teisele ning milliseid leksikaalgrammatilisi konstruktsioone kasutavad eri tasemega keeleõppijad samade kommunikatiivsete eesmärkide realiseerimiseks.