See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF6570
ETF6570 (ETF6570) "Hormoonasendusravi pikaajaline mõju postmenopausis Eesti naiste tervisele, elukvaliteedile ja tervishoiuteenuste kasutamisele: ravi määramise ja ravijärgimuse põhjuslike mõjude analüüs randomiseeritud uuringus (1.01.2006−31.12.2007)", Krista Fischer, Tartu Ülikool.
ETF6570
Hormoonasendusravi pikaajaline mõju postmenopausis Eesti naiste tervisele, elukvaliteedile ja tervishoiuteenuste kasutamisele: ravi määramise ja ravijärgimuse põhjuslike mõjude analüüs randomiseeritud uuringus
Long-term effects of hormone replacement therapy on health, quality of life and use of health services among Estonian postmenopausal women: intention-to-treat analysis and the analysis of the causal effect of adherence in a randomized trial
1.01.2006
31.12.2007
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.6. RahvatervishoidB480 Endokrinoloogia, sekretsioonisüsteemid, diabetoloogia 3.3. Terviseteadused (tervishoid, sotsiaalmeditsiin, hügieen, õeteadus, epidemioloogia)100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikoolkoordinaator01.01.2006−31.12.2007
PerioodSumma
01.01.2007−31.12.2007158 400,00 EEK (10 123,61 EUR)
01.01.2006−31.12.2006158 400,00 EEK (10 123,61 EUR)
20 247,22 EUR

Töö eesmärkideks on analüüsida hormoonasendusravi (HR) pikaajalisi põhjuslikke mõjusid ajavahemikul 1999-2004 Eestis läbi viidud randomiseeritud uuringus "Üleminekuiga ja naiste tervis" ning töötada välja statistiline metoodika sarnaste, komplitseeritud kavandiga randomiseeritud uuringute analüüsiks. Nimetatud uuring toimus aastatel 1999 kuni 2004 randomiseeritud mõjutusuuringuna, milles osales 1823 naist, kelle vanus valimi moodustamisel oli 50 kuni 65 eluaastat. Uuring koosnes neljast rühmast (pimerühmas ning avatud rühmas kummaski ravi- ja kontrollrühm) ning võrdles pideva kombineeritud östrogeen-progestiinravi (HR) mõju platseebo ja HR puudumisega, et kindlaks teha HR mõju südame isheemiatõve ja ajuinfarkti esinemissagedusele, luumurdude esinemissagedusele, pahaloomuliste kasvajate esinemissageduslele ja suremusele, elukvaliteedile ja tervishoiuteenuste kasutamisele. Uuringu unikaalne kavand on tingitud eesmärgist uurida ka platseeboefekti ning uuringuefekti mõju uuringusse värbamise ning ravijärgimuse seisukohast. Uuringuravimi määramine lõpetati ennetähtaegselt seoses samas valdkonnas tehtud suurte rahvusvaheliste uuringute negatiivsete tulemustega. Samas kestab uuritavate jälgimine elulemuse, tervise ja tervishoiukulutuste osas kuni aastani 2012. Käesolevaks ajaks on uuringut analüüsitud eelkõige suhteliselt lühiajaliste mõjude osas tervisele ja tervishoiukulutustele. Siiani on analüüsimata elukvaliteedi andmed, samuti suur osa küsimustike abil kogutud andmetest naiste tervise ja elu-olu kohta. Naiste terviseprobleemide, sh erinevad günekoloogiliste haigusseisundite (veritsus, inkontinentsus) epidemioloogia ning kasutatud ravimeetodite (nt hüsterektoomia) analüüs on projektis osaleva doktorandi F. Kirsi uurimisteemaks. Põhitäitja ja doktorandi P. Veeruse ning biostatistik K. Fischeri peamiseks eesmärgiks antud projektis on HR otseste ja kaudsete mõjude analüüs. On teada, et HR negatiivne toime (sh riski suurenemine vähi ja teatud südame-veresoonkonna haiguste osas) võib ilmneda alles mitmete aastate jooksul. Samuti pole teada, kui kaua kestab hr kaitsev toime kolorektaalvähi ja luumurdude suhtes ning puuduvad andmed naiste elukvaliteedi ja tervishoiuteenuste kasutamise kohta pärast HR lõpetamist. Seetõttu on äärmiselt oluline jätkata uuritavate jälgimist ja andmeanalüüsi pikema aja vältel. Selleks on aga vajalik uuringuandmete iga-aastane linkimine Eesti Haigekassa ja Eesti Vähiregistri andmebaasidega ning saadud andmete kvaliteedikontroll. Andmeanalüüsi komplitseerib antud uuringus fakt, et HR rühmadesse määratud naised said uuringuravimit väga erinevates kogustes - tingitud nii uuringu ennetähtaegsest lõpetamisest kui eetilistel põhjustel võimaldatud õigusest katkestada HR võtmine omal soovil. Seetõttu ei anna pelgalt rühmade võrdlemine adekvaatset pilti ravimi tegelikust mõjust. Andmed tegeliku ravimikoguse kohta on küll olemas, kuid ka siin ei anna lihtne seose uurimine õiget vastust põhjusliku mõju kohta - kui ühelt poolt võib HR kogus mõjutada tervisenäitajaid, siis teiselt poolt mõjutab terviseseisund naise otsust ravi võtmise jätkamise kohta. K. Fischer on nii oma doktoritöös kui hilisemates publikatsioonides uurinud põhjuslike mõjude hindamise metoodikat randomiseeritud uuringutes. Tema ja kaasautorite poolt pakutud meetodid on kasutatavad eelkõige olukorras kus põhiline väljundnäitaja on mõõdetud pideval skaalal. Antud uuringus on tegu kas binaarsete jah/ei tüüpi andmete või tsenseeritud kestusandmetega (mõõdetakse aega surmani või teatud diagnoosini, kuid see aeg on olemas vaid neil, kellel vastav sündmus on vaatlusaja jooksul toimunud). See tingib vajaduse võrrelda ja täiustada olemasolevaid biostatistilisi meetodeid, võttes arvesse just selliste andmete eripära. Samuti on metoodiliselt huvipakkuv analüüsida nn platseeboefekti, võrreldes katse avatud ja pimendatud osa. See metoodiline töö pakub maailmas laiemat huvi, kuna ühtset metoodikat ravijärgimuse põhjuslike mõjude hindamiseks pole veel senini välja pakutud. Ravijärgimuse põhjuslike mõjude analüüsi metoodika on antud projektisd osaleva doktorandi Heti Pisarevi väitekirja ja kavandatavate publikatsioonide teemaks (K. Fischeri juhendamisel).
Main purpose of the project is to analyze long-term causal effects of Hormone Repllacement Therapy (HT) in the Estonian randomized study “Menopause and woman’s health” and to develop suitable statistical methodology to analyze such trials with complicated design. The Estonian Postmenopausal Hormone Therapy Trial was carried out in 1999 to 2004 as a randomized preventive trial with 1823 participants aged 50 to 65 years at the age of sampling. The trial consisted of four arms (two arms both in the blind and in the non-blind group) and compared continuous combined oestrogen-progestin therapy (HT) to placebo or non-treatment, in order to study the effects of HT on the sum of major ischaemic heart disease events and of stroke, the sum of major fractures, mortality and incidence of breast cancer and other cancers, and deaths from all causes, on well-being and quality of life; and on the use of health services. The unique design of the study was motivated by the purpose to assess the placebo effect and trial effect on health outcomes, recruitment and adherence. The trial underwent pre-term stopping due to the negative results of large international studies. At the same time the participating women will be followed up to year 2012 for survival and important health outcomes. At the moment, only short-term effects of HT on health and health service utilization have been analyzed. The data on quality of life, as well as large part of other health data that was collected by yearly questionnaires, has not yet been analyzed. The data on various health complaints (bleeding, incontinence) and on certain medical procedures (e.g. hysterectomies) will be studied by doctoral student Fred.Kirss. P.Veerus and K. Fischer will be analyzing the direct and indirect effects of HT. It is known that the HT-related health risks will be notable only in long term, requiring follow-up for several years. Also it is still unknown, how long will last the protective effect of HR on bone fractures and colorectal cancer. There is no information available on quality of life and health service utilization by woman after stopping the Hormone Therapy. Therefore it is of great importance to continue linking the trial data with the Estonian Cancer Registry and Estonian Health Insurance database and to conduct the relevant data analysis. The data analysis in this study is complicated by the fact that the amount of HT actually received by the women differed a lot across woman. One of the reason was early stopping of the trial, another reason was that the women were allowed to stop the trial treatment at any time during the trial (for ethical concerns). Therefore a simple comparison of the groups would not give adequate information on the actual causal effect of HT. The data on the actually received treatment is available, but a simple correlation analysis would not estimate the effect of interest. The reason is that although health is possibly affected by the amount of HT received, also the amount of HT can be affected by health status of the woman. K. Fischer has previously studied methods to assess causal effect of non-compliance in randomized trials, but mainly in settings where the main outcome variable is continuous. In the present study the outcome data is either binary, or in the form of censored failure time. Therefore there is a need to evaluate the existing biostatistical methods and to develop new methodology to account for the specific type of the data. It is also of methodological interest to assess the placebo-effect by comparing blind and open arms of the study. The planned methodological research will be of wide international interest, since up to now there does not exist a unified and generally acknowledged methodology to analyze the effects of adherence in clinical trials and many researchers are still working on it. The statistical methodology for analyzing the effects of adherence will be the main topic for the doctoral student Heti Pisarev (supervised by Krista Fischer).