See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Mobilitas Pluss sissetulev järeldoktoritoetus (MOBJD)" projekt MOBJD350
MOBJD350 "Puittaimede abiootilise stressi polütolerantsuse liigisisene varieeruvus globaalsel skaalal (1.01.2019−31.12.2020)", Giacomo Puglielli, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
MOBJD350
Puittaimede abiootilise stressi polütolerantsuse liigisisene varieeruvus globaalsel skaalal
Global patterns of intraspecific abiotic stress tolerance in woody species
1.01.2019
31.12.2020
Teadus- ja arendusprojekt
Mobilitas Pluss sissetulev järeldoktoritoetus (MOBJD)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB270 Taimeökoloogia 1.6 Bioteadused100,0
PerioodSumma
01.01.2019−31.12.202081 359,42 EUR
81 359,42 EUR

Meie teadmised sellest, kuidas suudavad puittaimed üheaegselt mitut eri tüüpi abiootilist stressi taluda, on seni küllalt kesised. Uuringud on näidanud, et vastupidiselt klassikalistele ökofüsioloogia teooriatele on puittaimede polütolerantsuse määr kohati küllalt kõrge, ning erinevate stressifaktorite (nt põud vs vari) talumisel ei esine ootuspärast lõivsuhet. Üheks võimalikuks polütolerantsust võimaldavaks mehhanismiks, mida pole seni uuritud, on taimede liigisisene varieeruvus (ITV). Siinse projekti eesmärgiks ongi läbi viia teadaolevalt esimene globaalne metauuringi puittaimede abiootilise stressi polütolerantsuse ITVst. Analüüs tugineb kahel liigi- ja asukohaspetsiifilisel andmestikul. Keskseks küsimuseks on see, kuidas mõjutab puittaimede funktsionaalsete tunnuste ITV nende tolerantsust erinevate abiootiliste stressorite suhtes. Projekti tulemuste põhjal saab ennustada kuidas võiksid kliimamuutused lähiajal mõjutada puittaimede levikut ja taimkatte dünaamikat lobaalsel skaalal.
There is a big gap of knowledge in the understanding of woody species polytolerance to abiotic stress. Recent results indicate that species are capable tolerating simultaneous stressors much better than predicted by classical ecophysiological theories. One potential explanation for this is the role of intraspecific variability (ITV). This project aims to carry out the first global meta-analysis of ITV in woody species polytolerance to abiotic stress. In particular, ITV is expected to affect polytolerance patterns to various stressors with significant impact on future research directions particularly in a context of climate change. Two meta-datasets, that are already largely compiled, containing site- and species-specific data for hundreds of woody species allow to test the consistency of these patterns on global scale and to assess the climatic control of ITV in woody species polytolerance to abiotic stress.
Projekti eesmärgiks oli uurida, miks suudavad puittaimed üheaegselt palju paremini erinevat tüüpi abiootilist stressi taluda, kui ökofüsioloogia mudelid tavapäraselt ette näevad. Nelja peamist abiootilise stressi faktorit (põud, vari-, külm ja liigniiskus) ühes peakomponent-tervikmudelis analüüsides näitasin, et puude abiootilise stressi taluvust määrab kaks eraldiseisvat dimensiooni, mis moodustavad kõigi 800 uuritud liigi peale kokku kolmnurgakujulise stressitaluvuse ruumi. Oluline oli see, et varjutaluvus osutus vastupidiselt seniarvatule sõltumatuks teistest stressitaluvustest. Lisaks näitasin, et stressitaluvuse ruum lähtus puittaimede stressi polütolerantsuse evolutsioonilistest piirangutest. Need tulemused vastavad kõigiti projekti lähteülesannetele, ja vastavad kõikidele küsimustele, millele oli plaanis projekti käigus vastused leida. Lisaks sellele uurisin teises analüüsis, kuidas puittaimede varju- ja põuataluvus seostub nende biomassi allokatsiooniga taime eri organitesse (lehtedesse, okstesse-tüvedesse, ja juurtesse). Selgus, et seosed puuduvad - see lükkas ümber senised teooriad, mille kohaselt reguleerisid peaasjalikult just taimeorganite allokatsioonimustrid puittaimede varju- ja põuataluvust ja selle omavahelist lõivsuhet. Käsoleva projekti kõige olulisemaks tulemuseks on eelkirjeldatus kolmnurgakujuline stressitaluvuse ruum, mis kirjeldab puittaimede abiootilise stressi polütolerantsust. Seda ruumi aluseks võttes on võimalik kaardistada ka teiste oluliste bioloogiliste faktorite mõju abiootilise stressi taluvusele, või nende sõltuvust sellest. Sel viisil on lootust avastada uusi mehhanisme, mis reguleerivad puittaimede stressitaluvust. Projekti käigus saadud tulemused on oluline edasiminek taimede stressibioloogias, ning avavad tee selle teema uurimiseks ka teiste valdkondade (nt biogeograafia, funktsionaalne ökoloogia, füsioloogia) jaoks, mis kõik saavad lähtuda uuest, puitaimede puhul tõenäoliselt üldkehtivast stressitaluvuse ruumist.