See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9130
ETF9130 "Inimlik aeg ja põlvkondade eneseteadvus (1.01.2012−30.06.2016)", Raili Nugin, Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut.
ETF9130
Inimlik aeg ja põlvkondade eneseteadvus
Human time and generational consciousness
1.01.2012
30.06.2016
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.1. FilosoofiaH125 Filosoofiline antropoloogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS210 Sotsioloogia 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.50,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituutkoordinaator01.01.2012−30.06.2016
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.20129 600,00 EUR
01.01.2013−31.12.20139 600,00 EUR
01.01.2014−31.12.20149 600,00 EUR
01.01.2015−31.12.20159 600,00 EUR
38 400,00 EUR

Meie uurimuse lähtepunktiks on eeldus, et inimlikul ajal on biosotsiaalne iseloom. Inimliku aja puhul ei ole tegemist pelgalt sotsiaalse konstruktsiooniga, vaid see lähtub samaaegselt looduslikest järgnevusest, kestvusest jne. Inimliku aja konstrueerimisel on vältimatud mitmed organismi geneetilised või geofüüsikalisest keskkonnast tingitud parameetrid (Bluedorn, 2002) nagu näiteks geofüüsikaliste rütmidega kohandumine või erinevad ontogeneetiliselt antud eluperioodid, aga ka ainevahetustsüklid, jne. Meie uurimuse keskseks mõisteks on põlvkondlik aeg, mis ühendab endas homo sapiens`i elukestvuse bioloogilised ning sotsiaalsed tahud, aga ka liigilise reprodutseerimisvajaduse. Üks meie projekti eesmärke ongi empiiriliselt kontrollida mitmete aja-teoreetikute (Adam, 2004; Baumann, 2002; Beck, 2009; Nowotny, 1994; Giddens, 1991; Leccardi, 2009, Reiter, 2009) oletusi, mille kohaselt post-modernsed ajapõhised põlvkondadevahelised sidemed on nõrgad, „koos mäletamise“ protsessi takistab sotsiaalse elu kokkusurutus ning mitmete kommunikatsiooniaktide hetkelisus/ajutisus ning üheaegsus. Mainitud teoreetikute väitel elavad kaasajal mitmed põlvkonnad koos „ühes ja samas ajapuuris“ ning igaüks neist eraldi soovib selles aegruumis kehtestada pelgalt oma ajakäsitlust and seeläbi hõivata teiste samaaegselt elavate põlvkondade positsioone. Kasutades fookusgruppide ning biograafilisi intervjuusid, millede respondendid kuuluvad erinevatesse eagruppidesse (seejuures nii eestlased kui ka kohalikud vene rahvuse esindajad) püüame me välja selgitada ühiste mälestuste ning käitumismallide ülekandemehhanismide olemasolu või puudumist mitme üksteisele järgneva põlvkonna hulgas. Väidame, et põlvkondlik teadvus ei ole indiviidi jaoks tunnetuslikult elukestev – noorukieas välja kujunedes võib see järgnevate eluperioodide jooksul kaduda või oluliste sotsiaalsete muudatuste tulemusena põhjalikult muutuda. Veelgi enam, teatud eagrupi nooruses väljakujunenud põlvkondlik teadvus võidakse ebasoodsates oludes ajutiselt kõrvale heita ning sobivas olukorras taas kasutusele võtta. Meie pikemat aega (aastail 1996-2011) kogutud empiiriline baas võimaldab alustada longituud-uurimusi, samaaegselt jätkates peale 1990. aastat sündinute küsitlemisi. Meie metoodilisse arsenali kuuluvad mitmed kvalitatiivse analüüsi võtted nagu raam- ja kontentanalüüs, leitmotiivide või määramatuse-ilmingute struktureerimine.
The starting point of our research is the assumption that human time has a biosocial character i.e. it is not only a social construct but also a natural order of rhythms, sequences, durations etc. There are many ontogenetically done or environmentally determined parameters for the time fabric of human being. In the focus of our studies is the generational time which reflects both the biological and social chains of living and reproduction as human being. A particular generational identity is a rich symbolic resource for its members during their collective socio-biological existence within historical processes. Subjectively, such contextual existence becomes a biography. Central aim of our project is to empirically test the assumption of time-theorists (Adam, 2004; Baumann, 2002; Beck, 2002; Nowotny, 1994; Giddens, 1991; Leccardi, 2009, Reiter, 2009) that post-modern time-based inter-generational ties are fragile, that the process of “remembering together” is heavily obstructed due to the temporal compression of social life and the instantaneity and simultaneity of many communicative acts. These authors declare that nowadays several generations live “in the same cage of the time” and, for the most part, each of them would like to promote its own understanding of time and thus annex the positions of co-exiting generations. By making empirical biographical and focus-group interviews with representatives from different age cohorts in Estonia (both Estonians and local Russians) we try to verify the existence or nonexistence of the adequate transmission belts between several successive generations for common memories, cognitive and behavioural patterns. We suppose that the generational consciousness is not a life-long cognitive set for a particular individual: once formed in younger life-periods it could disappear during the next life periods or fundamentally reconstructed under the crucial social turn-over. Even more, once formed generational consciousness of particular age cohort could be hidden under the unfavourable social conditions to evoke again under the changed circumstances. Thus as we have a rich collection of life story and thematic interviews from years 1996-2011 we could start with longitude analyses. In parallel we continue with interviewing the younger cohorts born in 1990 and after. The methodical arsenal consists of various implementations of qualitative analyses (frame, content, leitmotif, etc.).
Projekt keskendus peamiselt viiele põhiteemale: (1) põlvkondlikud eneseteadvused ja –piirid: kuidas põlvkondlikud konstruktsioonid tekivad, ajas muutuvad ja kuivõrd sõltuvad eluetappidest; (2) põlvkondlik mälu: mil moel erinevad eagrupid mäletavad, kuidas ja mil määral kandub mälu üle tänastele noortele; (3) rahvusvähemuste eneseteadvus: kuivõrd on rahvusvähemuste enesemääratlusel määrav põlvkondlik kuuluvus; (4) ruraalsus ja põlvkondlik mälu: kuivõrd mõjutab erinev strukturaal-geograafiline keskkond mälu ja põlvkondlikku teadvust. Projekti raames läbi viidud uurimiste tulemusi tutvustati 47 ettekandega erinevatel rahvusvahelistel ja Eesti-sisestel konverentsidel ja foorumitel, osaletud on ligi kümne rahvusvahelise konverentsi korraldamises. Avaldatud on 29 teadusartiklit, üks monograafia ja kolm kogumikku. Projektil on ka nn praktiline väljund kunstiprojektide näol, korraldatud on kaks kunstiprojekti (etendus ja näitus). Projekti täitjad on aktiivselt osalenud ka teistes erinevates teadusprojektides, projekti on tutvustatud raamatuesitlustel ning ka läbi intervjuude meedias. Läbi eestikeelsete publikatsioonide lõi projekt võimaluse Eesti-sisese debati tekkeks ja panustas eestikeelse kirjanduse täiendamisse; kaks rahvusvahelist kogumikku ja Routledge käsiraamatus avaldatud artikkel viisid teema ka laiema akadeemilise kogukonnani; projekt aitas kaasa uute perspektiivide sissetoomisse Eesti põlvkondade uurimisse, mille uurimispotentsiaal on ka edaspidi väga lai (rahvusvähemuste põlvkondliku teadvuse uurimine, ruraalse elanikkonna põlvkondliku teadvuse ja mälupraktikate erinevuse uurimine, siirderiituste ja eluetapi dünaamika uurimine põlvkondlikus teadvuses); projekt tõi kasutusse uued allikad põlvkondlikus diskussioonis; projekti tulemusi rakendatakse ka erinevate tulevaste näituste ettevalmistamisel (Eesti Ajaloomuuseumis ja Eesti Rahva Muuseumis); põlvkondlike dünaamikate avamise läbi saavad projekti tulemused panustada ka põlvkondlike konfliktide lahendamisse, arendades seeläbi ühiskondlikku sidusust.