See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)" projekt ETF6229
ETF6229 "Põlengu otsene vs. kaudne mõju mõnede stepipäritoluga taimeliikide levikule boreaalsetes okasmetsades" (1.01.2005−31.12.2008); Vastutav täitja: Rein Kalamees; Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusfond ; Eraldatud summa: 37 093 EUR.
ETF6229
Põlengu otsene vs. kaudne mõju mõnede stepipäritoluga taimeliikide levikule boreaalsetes okasmetsades
The direct vs. indirect effect of fire on the distribution of some steppe origin plant species in boreal coniferous forests
1.01.2005
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB460 Füüsiline antropoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskondkoordinaator01.01.2005−31.12.2007
Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskondkoordinaator01.01.2008−31.12.2008
PerioodSumma
01.01.2005−31.12.2005141 176,47 EEK (9 022,82 EUR)
01.01.2006−31.12.2006144 000,00 EEK (9 203,28 EUR)
01.01.2007−31.12.2007147 600,00 EEK (9 433,36 EUR)
01.01.2008−31.12.2008147 600,00 EEK (9 433,36 EUR)
37 092,82 EUR

Pole selge metsapõlengute tegelik tähendus boreaalsetes metsades kasvavatele stepipäritolu taimeliikidele. Tuli on ajalooliselt olnud peamine boreaalsetes metsades suure ulatusega häiringuid põhjustanud tegur. Põlengud on kujundanud metsade vanuselist struktuuri ja muutnud nendes valitsevaid mulla- ja valgustingimusi. Kaasaegse intensiivse metsamajanduse tingimustes on põlengud metsades väga harvad ning just see võib olla põhjuseks tulest rohkem või vähem sõltuvate taimeliikide (nt. Geranium bohemicum, Arenaria procera, Dracocephalum ruyschiana, Astragalus arenarius and Pulsatilla patens) harulduse põhjuseks. Tule mõjus saab eristada selle otsest ja kaudset komponenti. Tule otseseks mõjuks on ka selle põhjustatud keemilised muutused keskkonnas (nt. puusöe kogunemine maapinnale mõjutab taimedele ja seentele mürgiste fenoolsete ühendite hulka metsakõdus); tule kaudne mõju avaldub eeskätt paranenud valgustingimustega põlenud alal. Käesoleva projekti jaoks ühe potentsiaalselt tulest sõltuva taimeliigiga, palu-karukellaga (Pulsatilla patens), läbiviidud pilootuuring näitas, et tule otsene ja kaudne mõju ei pruugi olla samasuunalised. Tule mõju tervikuna suurendas palu-karukella seemnete idanemist ja tõusmete arenemist, mingi konkreetse paiga head valgustingimused aga pigem pärssisid seda. Käesoleva projekti põhieesmärk on välja selgitada põlengute mõju eeldatavalt tulest-sõltuvate taimeliikide paljunemisele ja levikule, sealhulgas kontrollida ka tule kaudse ja otsese mõju vastandliku olemuse hüpoteesi. Mitmeid arvatavasti tulest sõltuvaid taimeliike uuritakse hulgas aia- ja välieksperimentides. Aiaeksperimentides manipuleeritakse fenooliderikka metsakõdu, absorbeerivate omadustega puusöe ja valgustatusega ristseoses olevate töötlustega. Välieksperimendid viiakse läbi vastavalt võimalustele Eesti põlengualadel või Soomes katseliselt põletatud aladel. Loodetavad tulemused võimaldavad anda soovitusi käsitletud taimeliikide kaitsmise optimaalseks korraldamiseks Eestis ja naabermaades.
Little is known about the actual role of forest wildfire in the maintenance and recruitment of steppe origin herbaceous species in boreal forests. In the past fire was the main factor causing large-scale disturbances, responsible for variation in forest age structure, soil environment and light climate. Due to the present-day intensive forestry practice forest fires are rare and this can be one of the reasons behind the decline of several potentially fire related plant species, e.g. Geranium bohemicum, Arenaria procera, Dracocephalum ruyschiana, Astragalus arenarius and Pulsatilla patens. In the total impact of burning, direct and indirect effects of fire should be distinguished. The former include those connected with heat and chemical changes in the environment (e.g. accumulation of charcoal leads to a decrease of poisonous phenolic compounds in ericaceous litter). The indirect effects operate through the improved light availability under burned canopies. The pilot study for this project shows that in the case of one species - Pulsatilla patens - the direct and indirect effects of burning can be contrasting. Burning generally enhances, but locally high radiation level retards the establishment of the seeds. The main aim of this study is to elucidate the role of fire in the distribution of a set of presumably fire-related rare species. The hypothesis about the diametrically opposite nature of direct vs. indirect effects of burning will be tested. The fire-dependence of the selected species will be studied in a series of garden and field experiments. In the garden experiments the presence of phenol-rich ericaceous litter, the presence of (highly absorbent) charcoal, and light availability will be experimentally manipulated in a factorial design. Field experiments will be established in Estonian forest wildfire areas and in the prescribed burning experimental sites in Evo, Finland. The results will provide optimal management instructions for the studied rare and protected species.