See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7763
ETF7763 "Taime õhulõhede regulatsiooni molekulaarsed mehhanismid (1.01.2009−31.12.2012)", Hannes Kollist, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond.
ETF7763
Taime õhulõhede regulatsiooni molekulaarsed mehhanismid
Molecular mechanisms of plant stomatal regulation
1.01.2009
31.12.2012
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.3. GeneetikaB225 Taimegeneetika1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt50,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB310 Soontaimede füsioloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt50,0
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.2009211 092,00 EEK (13 491,24 EUR)
01.01.2010−31.12.2010211 092,00 EEK (13 491,24 EUR)
01.01.2011−31.12.201113 491,60 EUR
01.01.2012−31.12.201213 491,60 EUR
53 965,68 EUR

Õhulõhed on lehtede ja varre pinnal paiknevad mikropoorid, mis reguleerivad taime gaasivahetust. Nad on ümbritsetud kahe sulgrakuga ja neil on keskne roll taimede gaasivahetuse reguleerimisel nii, et minimaalse vee kao puhul toimuks siiski piisav süsihappegaasi sissevool, mis on eriti oluline tingimustes, kus veevarud on limiteerivad. Seetõttu on õhulõhede sulgumise mehhanismide mõistmine tähtis ka sordiaretuse ja põllumajanduse seisukohalt. Tuvastasime hiljuti SLAC1 (SLow Anion Channel1 associated) valgu ja näitasime tema olulisust õhulõhede sulgumise reguleerimisel. SLAC1 geen kodeerib sulgrakkude plasma membraani anioonkanalit või selle funktsionaalselt olulist subühikut. Varem on näidatud, et anioonkanalite aktiivsust reguleeritakse mitmete regulatoorsete valkude poolt nagu proteiin kinaasid ja fosfataasid. Käesolevas projektil on kaks osaliselt kattuvat eesmärki. Esiteks, selgitamaks välja kuidas toimub SLAC1 regulatsioon kavatseme uurida SLAC1-ga interakteeruvaid valke ja nende mõju õhulõhede regulatsioonile. Teiseks kavatseme kasutada meie poolt välja töötatud Arabidopsise gaasivahetuse süsteemi selleks, et leida uusi komponente, mis reguleerivad õhulõhede avanemist ja sulgumist CO2, osooni, niiskuse, valguse ja pimeduse toimel. Kokkuvõttes, käesoleva projekti eesmärk on avardada meie teadmisi õhulõhede regulatsiooni molekulaarsetest mehhanismidest. Saadud teadmistel on ka selge majanduslik väärtus, kuna nad on hädavajalikud põuakindlate kultuuride välja arendamiseks.
Stomata are small pores on the surfaces of plant leaves and stem that control plant gas-exchange. They are surrounded by pair of guard cells which play a central role in the regulation carbon dioxide uptake at minimal loss of water. This is particularly important in situations where water resources are limited. Accordingly, understanding molecular mechanisms behind stomatal regulation could be of tremendous agronomic significance. We have recently identified SLAC1 (SLow Anion Channel1 associated) protein and showed that it is essential for stomatal closure in response to most known stimuli involved in stomatal regulation. SLAC1 gene encodes an essential subunit for guard cell plasma membrane S-type anion channel function or regulation. It has been shown that guard cell anion channels are regulated by number of regulatory proteins such as protein kinases and phosphatases. Thus it is very likely that different regulatory proteins are also involved in the regulation of SLAC1 activation in response to different stimuli. This application has two partly overlapping goals. In the first we will address upstream signaling of SLAC1 protein and in the second we will use our Arabidopsis gas-exchange measurement system for semi-high-throughput screening of new components for signaling pathways leading to stomatal closure in response to CO2, ozone, humidity-change, and light/darkness transitions. Collectively, the aim of this application is to broaden our understanding on molecular mechanisms behind stomatal regulation. Such knowledge is of crucial importance for developing drought resistant crops, which will be a lucrative initiative for agriculture.