"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9027
ETF9027 "Veeteed ning nende mõju muinasaja lõpu ja varakeskaja Eesti kultuurmaastikele (1.01.2012−31.12.2015)", Marika Mägi, Tallinna Ülikool, Ajaloo Instituut.
ETF9027
Veeteed ning nende mõju muinasaja lõpu ja varakeskaja Eesti kultuurmaastikele
Passages of waterborne interaction and their impact on Estonian late prehistoric and early medieval cultural landscapes
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH340 Arheoloogia6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)100,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Ajaloo Instituutkoordinaator01.01.2012−31.12.2015
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.20129 000,00 EUR
01.01.2013−31.12.20139 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.20149 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.20159 000,00 EUR
36 000,00 EUR

Käesolev projekt keskendub veed mööda toimuvale kommunikatsioonile ning selle mõjule muinasaja lõpu ja varakeskaegse Eesti kultuurmaastikule. Eelkõige kaugkaubanduse mõju võib näha eriti keskuste kujunemises ning asustusmustris kui niisuguses, samuti selles, kuidas inimesed on tajunud maastikku enese ümber ja kaugemal, s t väljaspool konkreetset eluareaali. Eri piirkondi ühendavate veeteede läheduses võib kultuurikommunikatsioon avalduda matmiskombestikus, ühiskondlikus korralduses ning esemelises kultuuris. Projekti põhieesmärgid on järgnevad: 1. Lokaliseerida olulisemad veeteed muinasaja lõpu ja varakeskaegses Eestis, pöörates põhitähelepanu veeteid pidi toimuva kommunikatsiooni avaldumisele maastikul 2. Lokaliseerida Eestit läbinud rahvusvahelised veeteed ning analüüsida nende kasutamise seost rahvusvahelise poliitilise olukorraga 3. Analüüsida kommunikatsiooni erinevaid avaldumisvorme veeteedel ja nende ümbruses 4. Analüüsida seda, kuidas kohalikud elanikud tajusid nende ala läbivaid veeteid kui neid ümbritseva kultuurmaastiku osa 5. Võrrelda veerteede ja kultuurmaastiku seoseid erinevates piirkondades ning erinevates loodusoludes, nt mereteed versus mööda järvi kulgevad veeteed Projektis osaleb kolm uurijat, neist üks doktorant. Marika Mägi konkreetne uurimisala katab eelkõige kaugkaubandusega seotud ühendusteede lokaliseerimise ning sellega piirneva merendusliku kultuurmaastiku definitsiooni, samuti on oluline koht Mägi uurimistöös kultuurimõjude defineerimisel, eeskätt võrdluses naaberaladega. Gurly Vedru keskendub eeskätt maastiku ja selle tajumise teoreetilistele aspektidele Põhja-Eesti ranikualadel. Doktorant Krista Karro tegeleb Peipsi järve äärse kultuurmaastikuga, milles olulisel kohal on piki Peipsi ja Pihkva järve ning nendega seotud jõgesid toimunud kommunikatsioon. Loodetavalt avardab hilisrauaaegsete ja varakeskaegsete veeteede lokaliseerimine ettekujutust Eesti ajaloo nimetatud perioodidest, eriti teadmiste osas kultuurmaastiku arengust oluliste kommunikatsiooniteede mõjupiirkonnas. Grandi tulemusena on planeeritud igalt osalejalt vähemalt üks artikkel aastas. Plaanis on korraldada kaks seminari, neist vähemalt üks rahvusvaheline, arutlemaks nimetatud teemal ning tutvustamaks projekti tulemusi laiemale üldsusele. Projekti lõpptulemuseks on artiklite kogumiku publitseerimine.
The research in the frames of the Project is focused on waterborne communication and its influence on the cultural landscape of the Late Iron Age and Early Medieval Estonia. The formation of centres and settlement pattern in the area and the inhabitants’ perception of the surrounding but also more distant landscape (outside certain inhabitation areas) was probably mostly affected by long-distance trade. Thus, near waterways that connect different areas cultural communication can be evident in burial practices, social structure, and material culture. The main objectives of the Project: 1. To localize important water routes in the Late Iron Age and Early Medieval Estonia according to the evidence referring to them in the landscape. 2. To localize international water routes that probably ran through the area of present-day Estonia, and analyze their connection with the political situation. 3. To analyze different forms of communication on and around the water routes. 4. To analyze how the local people perceived the water routes passing through their inhabitation areas as parts of their cultural landscape. 5. To compare the connections between water routes in different areas and natural conditions, for example waterways along seas and lakes. The project includes three researchers; one of them is a PhD student. Marika Mägi’s research covers the localization of waterways used in long-distance trade and the defintion of cultural landscapes of the sea coast; an important part of Mägi’s research is the study of cultural influences, first and foremost ones from neighboring areas. Gurly Vedru focuses mainly on the theoretical aspects of cognitive landscapes in the coastal areas of Northern Estonia. PhD student Krista Karro’s research deals with the landscape by Lake Peipsi; a big part of the study focuses on the communication along the basins of Lakes Peipsi and Pihkva. Localization of late prehistoric and early medieval waterborne passages will presumably widen our understanding of these periods and provide us with a fuller picture of the development of cultural landscapes around these interaction routes. All three participants will publish at least one article in a year. Two seminars or workshops, at least one of them international, are planned to discuss the subject and introduce the results to wider public. As a final result, a collection of articles will be published.
Projekt uuris veeteede, kommunikatsiooni ja rannalähedase kultuurmaastiku omavahelisi seoseid muinasaja lõpu ja varakeskaegses Eestis. Selle käigus võrreldi kolme uurimisalust piirkonda: Saaremaad, Tallinna ümbrust kuni Kuusaluni ning Peipsi järve läänekallast. Valdav enamus uurimistööst oli teoreetilist laadi, kuid viidi läbi ka inspektsioone ja mõningaid kaevamisi. Viimased keskendusid sadamakohtadele ja teistele rannalähedase maastiku objektidele. Kaevamised avardasid teadmisi Ida-Skandinaaviaga ühise kultuurisfääri kujunemisest Eesti ranna-aladel ning aitasid seega kaasa kommunikatsiooni olemuse mõistmisele. Uurimistöö jaotus viide omavahel seotud teemasse. Palju tähelepanu osutati kunagiste veeteede lokaliseerimisele ning mere- ja sisemaa veeteede omavahelisele seotusele. Teiseks oluliseks suunaks oli veeteede rahvusvahelisuse määratlemine, mis toimus laialdases võrdluses Eesti naaberaladega. Projektis osutus võimalikuks tuua esile mitmeid seaduspärasid kultuurmaastiku arengus, mis peaksid olema seotud rahvusvaheliselt oluliste kaubateedega ning nende kasutamise intensiivsusega. Kolmandaks teemaks oli kommunikatsiooni viiside määratlemine. Võrdluses naaberaladega torkab silma Eesti ja selle lähiümbruse ranna-aladel viikingiajast alates domineeriv sõdalaste ühine kultuurisfäär, millele oli iseloomulik sarnane materiaalne ja tõenäoliselt ka vaimne kultuur. Ühine kultuurisfäär mõjutas selgelt ka ranna-lähedaste kultuurmaastike üleshitust, sadamate, linnuste ja asulate teket. Neljas teema hõlmas peamiselt arutelusid maastiku mälu teemadel ning analüüsi, kuidas veeteed lähikonnas mõjutasid maastiku tajumist kohalike elanike poolt. Projektis osales kolm uurijat, publitseeriti 13 artiklit ja kaks raamatut. Projekti kokkuvõtva raamatu käsikiri on antud üle kirjastusele, kuid veel kinnitamata. Tulemusi tutvustati kuuel rahvusvahelisel konverentsil.