See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Institutsionaalne uurimistoetus" projekt IUT2-7
IUT2-7 "Arterite muutuste profiili (biokeemiline, funktsionaalne, strukturaalne) mõju organkahjustuse väljakujunemisele. Kahjustuse protektsiooni ja ravi uued võimalused ning nende hindamine (1.01.2013−31.12.2018)", Jaan Eha, Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, kliinilise meditsiini instituut.
IUT2-7
Arterite muutuste profiili (biokeemiline, funktsionaalne, strukturaalne) mõju organkahjustuse väljakujunemisele. Kahjustuse protektsiooni ja ravi uued võimalused ning nende hindamine
Impact of the changes in the arterial profile (biochemical, functional, and structural) on the development of organ damage. New perspectives for treatment and prevention of arterial damage, and their assessment.
1.01.2013
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.7. Kliiniline meditsiinB530 Südame-veresoonkonna haigused 3.2. Kliiniline meditsiin (anestesioloogia, pediaatria, sünnitusabi ja günekoloogia, sisehaigused, kirurgia, stomatoloogia, neuroloogia, psühhiaatria, radioloogia, terapeutika, otorinolarüngoloogia, oftalmoloogia)100,0
PerioodSumma
01.01.2013−31.12.2013168 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.2014168 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.2015168 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.2016168 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.2017168 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.2018168 000,00 EUR
1 008 000,00 EUR

Südame-veresoonkonna haigused (SVH) on juhtivaks surmapõhjuseks kogu maailmas, samuti Eestis. SVH vähendamise võtmeküsimuseks on olemasolevate preventsiooni ja ravistrateegiate parandamine, integreerides neisse uusi tõenduspõhiseid teadmisi. Antud teadusprojekt on seotud meie varasemate projektidega, kus alustati esmakordselt Eestis arterite kahjustuse biokeemilise ja funktsionaalse hindamisega erinevate haigusemudelite abil ja loodi Eesti müokardiinfarktiregister (MIR). Käesoleva uuringu peamine eesmärk on hinnata SVH riski profiili ning geen-keskkond realiseerumise määra sportlastel, uurida tsentraalse hemodünaamika rolli hüpertensiooni patogeneesis ja töötada välja hemodünaamika häirest lähtuvalt antihüpertensiivse ravi algoritm ning lisada uusi teadmisi ägeda müokardiinfarkti haigestumise, ravikvaliteedi ning –tulemuste varieeruvusest, trendidest ja nende põhjustest, kasutades MIR andmete ristkasutust teiste terviseregistrite andmetega.
Cardiovascular diseases (CVD) are the leading cause of death in the world as well as in Estonia. The key point for reduction of CVD could be improvement of present prevention and treatment strategies, and scientific incorporation of novel integrated evidence-based strategies. The current project is closely linked to our previous projects where we started for the first time in Estonia the biochemical and functional assessment of arterial damage in different disease models and also established the Estonian Myocardial Infarction Registry (MIR). The main aims of the present study are to to examine CVD risk profile and interaction between genes and environment in athletes, investigate the role of central haemodynamics in hypertension and propose the haemodynamics-based treatment algorithm, and add novel insights into the determinants, variations, and trends of the incidence, care and outcomes of acute myocardial infarction by linking the data in MIR with the data of other health registries.
Uurimistöö koondas kolme alateemat: Kardiovaskulaarse (KV) riski hindamine sportlastel. Erinevate kehaliste koormuste- ja keskkonnategurite sekkumisuuringutega näidati, et akuutsed tugevad koormused võivad halvendada sportlaste immuun- ning vaskulaarset funktsiooni, samas pikemaaegsem koormuste ja keskkondlike teguriga adapteerumine omab soodsaid efekte. Moodustati 510 sportlase geno-ja fenotüüpe sisaldav andmekogu, kus oleme näidanud geenivariatsioonide ja keskkonna vahelisi seoseid, sh töövõime ja ülekoormusprobleemidega. Uuringute tulemused omavad olulist praktilist teavet sportlaste KV tervise hindamisel ja ületreeningu ennetamisel. Ägeda müokardiinfarkti (ÄMI) haigete ravikäsitluse trendid (2001-2014). Uuritud ajavahemikul on oluliselt paranenud ÄMI haigete ravikvaliteet – suurenenud on invasiivse ravikäsitluse osakaal ja ravijuhendites soovitatud ravimite kasutamine haiglaperioodil ja määramine ambulatoorseks raviks. Haiglasisene ja 1-aasta suremus vähenes kuni 2012. a ja on püsinud pärast seda muutumatuna. Uuring tõi välja, et kõrgema suremusriskiga haigetel rakendatakse vähem tõendatud efektiivsusega raviviise kui madalama riskiga haigetel. Projektijuhina pean väga oluliseks saavutuseks KV haigust ennetavate riskiskooride valideerimist, mis on mõeldud kasutamiseks Eesti rahvastikul ja igapäevases ennetustöös. Hüpertensiooni hemodünaamika (HD). Hinnati hüpertensiooniravimite ja pulsisageduse muutuse mõju HD-le profiilile erinevates haigusmudelites. Kõige efektiivsemalt langetas tsentraalset vererõhku angiotensiin II retseptorantagonist (ARB) ja ravieelset HD hindamist on soovitav kasutada beetablokaatorite (BB) puhul. Südame löögisageduse langetamine ravimite või kardiostimulatsiooni teel alandas tsentraalset vererõhu, lükates sellega ümber hüpoteesi, et BB negatiivne toime tsentraalsele vererõhule on vahendatud ainult pulsisageduse muutusest. Arendasime välja HD mõõtmise metoodika loomuuringute jaoks ja uurisime ARB-i protektiivset toimet diabeedi loommudelis.