"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8676
ETF8676 "Valikukomplektid ja nende mõju valimiskäitumisele: Eesti võrdlevas perspektiivis (1.01.2011−31.12.2014)", Vello Andres Pettai, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond.
ETF8676
Valikukomplektid ja nende mõju valimiskäitumisele: Eesti võrdlevas perspektiivis
Explaining electoral choice sets: Estonia in comparative perspective
1.01.2011
31.12.2014
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.13. RiigiteadusedS170 Poliitikateadused, administreerimine 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskondkoordinaator01.01.2011−31.12.2014
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.201112 000,00 EUR
01.01.2012−31.12.201212 000,00 EUR
01.01.2013−31.12.201312 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.201412 000,00 EUR
48 000,00 EUR

Projektil on kaks peamist eesmärki, teoreetiline ja infrastruktuuriline. Esimene eesmärk on seletada valimiskäitumist Eestis kasutades valikukomplektide (choice set) teoreetilist perspektiivi, mis uurib, mil määral kodanikud tajuvad valimistel esindatud valikuvõimaluste kogumit sisuliselt tähendusrikka ja relevantsena. Valikukomplektidele keskendumine peegeldab hiljutisi teoreetilisi arenguid valimisuuringutes, mille eesmärgiks on näidata, millised kontekstuaalsed faktorid - lisaks demokraatlike poliitiliste süsteemide põhilistele institutsionaalsetele joontele - teevad parteidevahelise valimisvõitluse sisulist tähendust omavaks. Valikukomplektide teooria on kesksel kohal Hermann Schmitti, Bernhard Wesselsi ja teiste “Comparative Study of Electoral Systems” (CSES) uurimisvõrgustikuga seotud valimisuuringute ekspertide hiljutises töös. Sellest võrgustikust johtub ka antud projekti teine peamine eesmärk, milleks on esindusliku küsitlusuuringu läbiviimine vahetult pärast 2011. aasta Riigikogu valimisi. Küsitlusuuring sisaldab CSES ühismoodulit, mis tagab kogutud andmete rahvusvahelise võrreldavuse, ning viiakse läbi kooskõlas CSESi rangete kvaliteedinõuetega. Lühidalt, projekt (a) uurib uut teoreetilist küsimust valimisuuringute valdkonnas, (b) täiendab olemasolevat võrdlevat andmestikku Eesti andmetega ja (c) tõstab valimisuuringud Eestis uuele kvalitatiivsele tasemele nii teoreetilises kui metodoloogilises plaanis.
This project will have two broad objectives, one theoretical and one infrastructural. The first will be to examine the nature of electoral behaviour in Estonia by applying the theoretical lens of “electoral choice sets” or the degree to which voters perceive electoral competition in their democracy to be meaningful. This concept is part of the latest theoretical frontier in electoral research that focuses on what makes party competition during elections truly substantive for voters beyond the basic institutional mechanisms of a constitutional or electoral system. (Schmitt and Wessels 2005, Klingemann 2009) The origins of this framework lie in the work of Hermann Schmitt, Bernhard Wessels and other scholars affiliated with the “Comparative Study of Electoral Systems” network or the most renowned collaborative group of international scholars working on electoral behaviour. This network is therefore the source of our project’s second, infrastructural aim, i.e. to carry out a post-electoral large-N survey in 2011 that meets the rigorous guidelines and standards of the CSES and will thus improve the international and comparative standing of electoral research in Estonia as a whole. In short, the project will (a) examine a major theoretical question in the field, (b) add an important comparative case to existing research, and (c) greatly enhance the infrastructural study of electoral behaviour in Estonia.
Käesoleva grant seadis endale kolm eesmärki. Esiteks, rahvusvahelistele standarditele vastavate valimisjärgsete küsitlusuuringute jätkamine Eestis, täpsemalt siis 2011. a. Riigikogu valimiste kontekstis. Teiseks, nende uuringute integreerimine rahvusvahelisse raamistikku, eeskätt läbi Comparative Study of Electoral Systems võrgustiku. Ning kolmandaks, valimisuuringute infrastruktuuri tugevdamine Eestis läbi vabalt kättesaadava, ingliskeelse andmeportaali loomise. Kõik kolm eesmärki said täidetud. Grandi alusel avaldati 12 publikatsiooni, sh 3 rahvusvahelist teadusajakirja artiklit (2 neist on avaldamisel), üks ingliskeelne monograafia ning 8 muud publikatsiooni. Kaitsti kaks doktoritööd ning kolmas (Talving) kaitstakse 2015. a. lõpuks. Kõik grandilt toetust saanud magistrandid on edukalt oma kraadid kaitsnud. Ühtlasi osaleti ettekannetega neljal rahvusvahelisel konverentsil, korraldati arvukalt teadusüritusi. Uus kvaliteet, mida grant on võimaldanud saavutada ilmneb veel selles, et grandihoidjale eraldati 2015. a. PUT ning teised täitjad on saanud valimisuuringutega seoses täiendavaid grante enam kui 200 000 euro mahus (Euroopa Parlamendilt, baasfinantseerimiselt, Archimedeselt, Vabariigi Valimiskomisjonilt, TÜ arengufondilt). On asetleidnud oluline edasiareng teadusrühma arengutöös: TÜ teadlased on nüüdsest juhtivad valimisanalüütikud Eesti meedias, ekspertiiside puhul ning ametlikes kogudes (nt Erakondade rahastamise järelevalve komisjon).