See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Institutsionaalne uurimistoetus" projekt IUT1-8
IUT1-8 "Pärastjääaja paleoökoloogia ja -kliima Balti regioonis (1.01.2013−31.12.2018)", Siim Veski, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Geoloogia Instituut, Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Geoloogia instituut.
IUT1-8
Pärastjääaja paleoökoloogia ja -kliima Balti regioonis
Postglacial paleoecology and paleoclimate in the Baltic area
1.01.2013
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP450 Stratigraafia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia100,0
PerioodSumma
01.01.2013−31.12.2013126 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.2014126 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.2015126 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.2016126 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.2017126 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.2018126 000,00 EUR
756 000,00 EUR

Pärastjääaegsetesse järve, soo- ja meresetetesse talletunud bio-, lito- ja kronostratigraafiline teave võimaldab lahti mõtestada viimase 15 000 a jooksul asetleidnud looduslikke kui ka inimtekkelisi keskkonna- ja kliimamuutusi Eestis ja naaberaladel (Baltimaad, Loode-Venemaa, Läänemeri). Püstitatud teema raames uuritakse interdistsiplinaarselt ja detailse ajalise resolutsiooniga setete bioloogilisi (nt õietolm, ränivetikad, surusääskede ja vesikirpude jäänused) ning geokeemilisi parameetreid ning setetest kogutud andmete põhjal taastuletatakse pärastjääaegsed kliimamuutused, maastike ja veekogude looduslik areng, bioloogiline mitmekesisus, agraarse maakasutuse tagajärjel tekkinud maastiku ajalis-ruumilised muutused ja selle mõju siseveekogudele ning Läänemere basseini soolsuse ja rannajoone asendi muutused. Setete bioloogiliste koosluste põhised mudelid võimaldavad kvantitatiivselt hinnata pärastjääaegse kliima- ja keskkonnamuutuste vahelisi seoseid ja ökosüsteemide mitmekesisuse kujunemist.
The proposed project aims at reconstruction of ecosystems, climate and environment change, both natural and man-made, at high temporal resolution in Estonia and neighbouring areas (Latvia, Lithuania, NW Russia and the Baltic Sea) during the last 15,000 yr through a multidisciplinary and multiproxy study of natural archives such as lake, bog and marine sediments. The study provides high-resolution paleodata using analytical methods such as pollen, diatoms, cladocerans, chironomids and sediment geochemistry to produce new quantitative pollen-inferred paleoclimatic, landscape, biodiversity and land-use reconstructions, aquatic subfossil-derived past lake water variables and to establish a connection between past lake water environment, climate and man-made changes. The inference models on natural vegetation development, human impact, and Baltic Sea history will provide better and more realistic quantitative estimates for reconstructing post-glacial climatic variability and environmental changes.
Tegeleti õietolmust taastuletatud keskkonnaparameetrite ja kliimatingimuste vahelisi seoseid kajastavate mudelite arendamisega ja rakendati väljatöötatud mudeleid Põhja-Euroopa eri piirkondade pärastjääaja kliima rekonstruktsioonideks, uurides nii kliima ajalist kui ka ruumilist varieeruvust. Õietolmu- ja surusääsepõhised kliimarekonstruktsioonid, mis kajastavad hilisjääajal aset leidnud suure amplituudiga järske kliima soojenemisi/jahenemisi, võeti aluseks tuleviku kliimamuutusi ennustavate globaalsete kliimamudelite testimisel. Kasutades Eesti õietolmu andmebaasi ja erakordselt rikkaliku ajalooliste kaartide ja arhiivimaterjalide kogusid, juurutati uudsed pärastjääaja maakatte kaartide rekonstrueerimise meetodid. Teadusprojekti raames koostatud maakatterekonstruktsioonid näitavad selgelt, et inimese mõju taimkattele nii Euroopas kui ka Eestis on olnud palju varasem ja intensiivsem varem arvatust ja on olnud piisav, et mõjutada nii piirkonna kui ka maailmajao kliimat. Töötati välja ja juurutati paleoökoloogia jaoks uudsed meetodid hindamaks funktsionaalset ja fülogeneetilist mitmekesisust õietolmuandmetes. Selgitati välja, et viimase 4000 aasta jooksul on inimese roll Eesti metsade liigilise koosseisu ja mitmekesisuse kujunemisel olnud sama suur või suuremgi kui kliima mõju. Inimtegevus on suurendanud suktsessiooni varasele staadiumile iseloomulike kaskede, pajude ja leppade osatähtsust ja vähendanud viljakale mullale iseloomuliku kuuse ohtrust. Täpsustati Läänemere Litoriinamere rannasiirdekõverat ja paleogeograafiat. Projekti raames kaitsti neli doktoritööd ja kuus magistritööd. Projekti tulemuste põhjal avaldati ISI Web of Science andmebaasis kajastatud ajakirjades 95 teaduspublikatsiooni, sealhulgas sellistes oma kitsama teaduseriala tippajakirjades nagu Nature Communications ja Quaternary Science Reviews.