See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu (EKKM)" projekt EKKM09-126
EKKM09-126 "Lõunaeesti murdetekstide sõnastikud (1.01.2009−31.12.2012)", Mari Mets, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
EKKM09-126
Lõunaeesti murdetekstide sõnastikud
1.01.2009
31.12.2012
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu (EKKM)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2009−31.12.2012
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.200994 100,00 EEK (6 014,09 EUR)
01.01.2010−31.12.201087 500,00 EEK (5 592,27 EUR)
01.01.2011−31.12.20115 600,00 EUR
01.01.2012−31.12.20125 600,00 EUR
22 806,36 EUR

Projekti põhieesmärgiks on murdetekstidel põhinevate lõunaeesti elektrooniliste murdesõnastike koostamine ja internetis kasutatavaks tegemiseks ning vastavate sõnaraamatute ettevalmistamine. Projekt teeb võimalikuks keelesaarte, Setu ja Mulgi sõnaraamatute koostamise ning aitab säilitada lõunaeesti eripärast sõnavara, rikastades seeläbi eesti kultuuriruumi üldisemalt. Eesti Keele Instituudi poolt välja antud eesti murrete sõnastikud põhinevad Eesti Keele Instituudi sõnavarakogudel ja annavad mitmekülgse ülevaate erinevatest eesti murretest. Lõunaeesti sõnavara on neis esitatud koos teiste eesti murretega. Võru Instituudi poolt välja antud võru-eesti sõnaraamat kajastab instituudi töörühma valikuid. Neis sõnaraamatutes on suhteliselt vähem esindatud lõunaeesti äärealade sõnavara. Antud projekt keskendub just keelesaarte, Setu ja Mulgi sõnavara senisest põhjalikumale esitamisele, kasutades põhiallikana erinevaid murdetekste. Keelesaarte sõnaraamatu koostamisel on aluseks “Eesti murrete” viimase köitena ilmuv lõunaeesti keelesaarte kogumik. Hetkel koostatava tekstikogumiku jaoks on kasutatud Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivis olevaid lindistusi 1950.–1970. aastatest. Nimetatud lindistused on litereeritud foneetilises transkriptsioonis (u 29 000 sõna). Materjali hulgas on esindatud Leivu (Sūsari, Brunini, Sivetsi, Veikalni ja Kārklupe küla) ja Lutsi (Škirpani ja Suure-Tšäpsi küla). Litereeringutele lisaks sisaldab koostatav tekstikogumik ka Eesti Keele Instituudi murdesektoris säilitatavaid kuuldelisi tekste Leivu, Lutsi ja Kraasna keelesaarelt 1910.–1930. aastatest (u 57 000 sõna). Käesoleva projekti eesmärk on teha kirjeldatud tekstide põhjal statistiline analüüs võrdluses seniste andmebaasidega, mille tulemusel eristatakse tüüpilisem sõnavara ja teiselt poolt haruldased keelesaarte sõnad. Setu sõnaraamatu väljatöötamisel kasutatakse rahvalaule, setu rahvalauliku Anne Vabarna eeposeid ja eesti imemuinasjuttude setu tekste. Kõik kolm allikat on kättesaadavad digitaliseeritud kujul. Lisaks neile hõlmab sõnaraamatu andmebaas ka Tartu Ülikooli murdekorpuses olevaid setu litereeringuid Lepa, Kostkova, Napi, Mokra, Korla, Ljuta, Kolo, Palo, Kosselka, Vaartsi, Verhulitsa, Lõpolka ja Serga külast. Seega on vaatluse all kogu arhailine setu keel. Nimetatud materjalide põhjal koostatakse setu keelealale tüüpilise sõnavara andmebaas, alustades üksikute keelejuhtide idiolektide analüüsiga ning liikudes edasi suurematele tasanditele. Tartu Ülikooli murrete töörühm on juba alustanud murdekorpuse ja Salme Tanningu raamatu "Karksi murrak" elektroonilise versiooni põhjal tüüpilisema Mulgi sõnavara sõnastiku (u 5000 sõna) koostamist, mida kasutab oma töös ka Mulgi Kultuuri Instituudi sõnavara töörühm. See töö on vaja lõpule viia, kaasates sõnavara analüüsi uusi tekste. Projekti lõpuks valmivad kõigi kolme eelnimetatud ala sõnavara andmebaasid koos kasutusliidestega ning nende murrete sõnaraamatud koostöös Tartu Ülikooli lõunaeesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse, Eesti Keele Instituudi ja Mulgi Kultuuri Instituudiga.