See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu" projekt EKRM04-27
EKRM04-27 "Andmebaas Eesti identiteedid (1.01.2004−31.12.2008)", Martin Ehala, Tallinna Ülikool.
EKRM04-27
Andmebaas Eesti identiteedid
1.01.2004
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikoolkoordinaator01.01.2004−31.12.2008
PerioodSumma
01.01.2004−31.12.2004100 000,00 EEK (6 391,16 EUR)
01.01.2005−31.12.2005200 000,00 EEK (12 782,33 EUR)
01.01.2006−31.12.2006200 000,00 EEK (12 782,33 EUR)
01.01.2007−31.12.2007225 000,00 EEK (14 380,12 EUR)
01.01.2008−31.12.2008220 000,00 EEK (14 060,56 EUR)
60 396,50 EUR

Kaasaja tasemel identiteediarendustöö (social intervention, applied semiotics) põhineb sihtrühma mentaliteedi, harjumuste, hoiakute, hirmude, lootuste jms väga täpsel tundmisel. On selge, et mistahes tõhus identiteediarendustöö Eestis seisab silmitsi sama olukorraga: vaja on täpset ülevaadet erinevaist Eesti sotsidemograafilistest rühmadest, nende sotsiaalpsühholoogilisi portreid. Inimuuringuid, mille põhjal sellist ülevaadet koostada on ilmunud palju ja neid tehakse pidevalt juurde. Vastavat kirjandust koondab Eesti sotsiaalteaduste andmebaas, mis annab küll hea ülevaate olemasolevatest uuringutest, esitab täistekste ja empiirilisi andmefaile, kuid probleem on selles, kuidas sellest informatsioonihulgast leida ühe või teise sihtrühma identiteedi terviklikuks iseloomustamiseks vajalikke tunnusjooni. Lahenduse suudab pakkuda uuringutulemuste andmebaas. Andmebaas «Eesti identiteedid hakkab endasse koondama Eesti kohta tehtud sotsioloogiliste, sotsiaalpsühholoogiliste, etnoloogiliste, etnograafiliste, semiootiliste ja kultuuriuuringute tulemusi, mis on olulised ühe või teise sotsiaalse rühma kollektiivse identiteedi iseloomustamiseks. Iga uuringutulemuse kohta moodustatakse andmebaasis kirje, näiteks ,,keskmine kiiruseületaja maanteel on keskharidusega vallaline väikefirma juht, kelle sissetulek jääb 8000-24000 krooni vahemikku. Kirje indekseeritakse, näiteks järgmiste märksõnadega: Jiikluskäitumine, ,,mees, ..vallaline, «firmajuht, ..sissetulek ning varustatakse täpse viitega uuringu autorile ja publikatsioonile. Indeksi koostamine toimub põhistatud teooria (grounded theory) printsiipidest lähtuvalt ja see kujuneb mitmetasandiliseks, st indeksi põhitasandil on väike hulk üldisi kategooriaid, mis iga järgneva astmega muutuvad üha detailsemaks. Indeksisüsteem on avatud, st andmebaasi koostajad saavad ise struktuuri sobivasse kohta lisada uusi märksõnu. Loomulikult on võimalik indeksi märksõnu kuvada ka tähestikulises järjekorras ja käsutada otsinguks korraga mitut märksõna, et tulemusi võimalikult täpselt sisuliselt piiritleda. Lisaks märksõnaindeksile on andmebaasis ka autoriindeks ja teoseindeks. Selline andmebaas võimaldab käsutajal saada kiiresti informatsiooni mõnd sotsiaalset rühma iseloomustavate tunnusjoonte, ühiskondliku protsessi, mõne teose sisu või kindla autori uuringutulemuste kohta. Et mainitud andmebaas pakub ilmselt lisaks identiteediarendustööga tegelevatele rakendussemiootikutele huvi ka laiemale sotsiaal- ja humanitaarteadlaste ringile, siis on kavas andmebaas muuta pärast esialgset katsetamist salasõnaga kättesaadavaks kõigile teadus- ja arendusasutustes töötavaile erialainimestele. Reklaami- ja suhtekorraldusfirmadele võimaldataks juurdepääs tasu eest, mis investeeritaks tagasi andmebaasi täiendamisse. Mõeldav on, et andmebaasi saaksid täiendada ka uuringute autorid ise ja miks mitte ka teadlased, kes erialakirjandust läbi töötades nagunii väljakirjutusi teevad. Sellise tegevuse reeglid, kirjete kontroll, autorikaitse ja andmebaasi turvamine vajavad täpset väljatöötamist. Selleks vajab andmebaas kompetentset haldurit, kes lisaks andmete täiendamisele, haldamisele ja indeksisüsteemi kujundamisele oleks võimeline koolitama referente, kontrollima kirjeid ja propageerima andmebaasikasutamist teadlaste hulgas. Arvestades, et andmebaasi loomise esimestel aastatel tuleb sisestada mitte ainult uudiskirjandust vaid ka juba olemasolevat, on vaja ka põhikohaga referenti. Mahukas andmesisestus projekti esimestel aastatel on vajalik piisava andmehulga tekitamiseks, et seda saaks hakata käsutama rakenduslike identiteediarendusprojektide baasina (andmebaas on hädavajalik näiteks üldhariduskooli identiteediarendusmetoodika väljatöötamiseks, koolinoorte keelehoiuorganisatsiooni kontseptsiooni loomiseks jm), ühtlasi muutmaks andmebaasi käsutajatele atraktiivseks ja meelitamaks ligi vabatahtlikke andmetäiendajaid (näit doktorante). Vaieldamatult on mainitud andmebaasi koostamine väga töömahukas. Et kiirendada and