"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM15-409
EKKM15-409 "Eesti aheoloogilise ja pärimusliku kohainfo koondandmebaas (1.01.2015−31.12.2018)", Heiki Valk, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, ajaloo ja arheoloogia instituut.
EKKM15-409
Eesti aheoloogilise ja pärimusliku kohainfo koondandmebaas
1.01.2015
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH110 Paleograafia, raamatuteadus, epigraafia, papüroloogia 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)100,0
PerioodSumma
01.01.2015−31.12.20154 600,00 EUR
01.01.2016−31.12.20166 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.201710 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.201810 000,00 EUR
30 600,00 EUR

II. Andmete struktureerimine, kirjete vaheliste omavaheliste seoste loomine ja kaartidel kuvamine muudab arheoloogilise ja pärimusliku kohaandmestiku senisega võrreldes palju kiiremini ja kergemini kättesaadavaks, hõlbustades nii teadustööd kui ka uurijate teenindamist mäluasutustes. Teaduses avanevad kvalitatiivselt uued võimalused seoste jälgimiseks nii analüüsitava ainese eri parameetrite vahel. Kaardirakendus loob võimalused ruumis avalduvate seaduspärasuste jälgimiseks. Andmebaas aitab tõhustada kultuuripärandi - nii arheoloogiliste objektide kui pärimuspaikade kaitset. Muinsuskaitsetöös on andmebaas vajalik Muinsuskaitseametile esitatavate projektide ja planeeringute kooskõlastamisel – see võimaldab kiiresti leida andmeid kooskõlastust vajava piirkonna kohta. Arheoloogiapärandi kaitse alla võtmine on Eestis olnud süsteemitu ja juhuslik, mistõttu riikliku kaitse all on vaid osa muististest. Suur osa muistiseid, hinnanguliselt kolmandik kuni pool ei ole, vaatamata kajastumisele arheoloogilistes ja rahvaluulelistes arhiiviandmetes, üldse riiklikult arvel ega kaitstud. Ka pärimuspõhise teabe laekumine arhiividesse on enam kui sajandi vältel olnud juhusliku iseloomuga: osa inimeste käest laekuvat teavet on talletatud arheoloogia-, osa rahvaluulearhiividesse. Iseäranis rahvaluulekogudes oleva arheoloogilise teabe ülesleidmine on raske ja nõuab pikaajalist otsimist. Olukordades, kus on vaja teha kiireid otsuseid projektide kooskõlastamisel jääb rahvaluulekogudes oleva informatsioon praktilises muinsuskaitsetöös kasutamata. Andmebaasi eesmärk on tuua arhiivikogudes olev teave kaitse all mitte olevate muististe kohta muinsuskaitsetöös kättesaadavaks, et kaitsta kultuuripärandit ehitus- ja arendustööde eest. Praktilises muinsuskaitsetöös on sageli vaja teha kiireid otsuseid ning täiendavaks arhiivitööks ei ole aega. Andmebaas võimaldab muinsuskaitsetöötajatele kiiret ja lihtsat ligipääsu seni hajali olnud ja väga raskesti leitavale informatsioonile. Teine tähtis eesmärk on arheoloogiapärandi väljaselgitamine. Paljud arheoloogilised paigad ei ole kaitse all ega maastikul lokaliseeritavad ning kajastuvad vaid kohalike elanike mälus. Paljude arhiiviandmetes mainitud paikade lokaliseerimine on võimalik vaid kohalike inimeste abiga. Paraku väheneb põliste, muistiseid teadvata taludeaegsete inimeste arv maal väga kiiresti, mistõttu arhiiviteadete kontrollimiseks ja seal mainitud objektide lokaliseerimiseks on viimane aeg. Rahvaluulekogudes olev teave on väga oluline ka mälestiste piiride määratlemisel. Kaitse all olevate mälestiste piiride määramine on Muinsuskaitseametil arheoloogiapärandi osas lähiaastate üks olulisemaid ülesandeid, sest sageli on muistised kaitse all vaid selgelt piiritlemata punktobjektidena. Andmebaasile tuginedes saab Muinsuskaitseamet anda maaomanikele teavet nende maal oleva kaitsealuse ja ka kaitse all mitte oleva arheoloogiapärandi, aga ka muude pärimuspaikade kohta. Andmebaas ja selle kaardirakendus on tarvilikud ka muististe ülesotsimiseks, arhiiviteadete maastikul lokaliseerimiseks ja muististe kaitse alla võtmiseks. Seega aitab andmebaas oluliselt kaasa kultuuripärandi kaitsele. Andmebaasile on kavandatud ka avalik väljund, kuid selle tegemine võetakse töökavasse alles teises etapis, pärast esmaselt prioriteetse tegevuse - eri alamandmebaaside teadete sidumise ja kaardile kandmise - lõppu (või siis juhul, kui avanevad võimalused raha taotlemiseks mõnest spetsiifiliselt avaliku väljundi andmisele suunatud programmist). Arvestades riikliku kaitse all mitte all olevaid muistiseid ähvardavat ja pidevalt kasvavat detektorirüüste ohtu, saavad avaliku väljundi vaid mitteohustatud paigad, eeskätt kaitse all olevad ja need, mis ei ole rüüstetundlikud. Andmebaasi kasutamine toimub kasutuskorra ja personaalsete kasutajaõiguste alusel, kooskõlastatult Muinsuskaitseametiga. Projekti eesmärgid vastavad mooduli programmi mooduli 2. "Kultuurimälu" alamooduli 2.1." Eesti kultuuri eri valdkondade olulised ülevaated, leksikonid, teatmeteosed ja andmebaasid" eesmärgile. Arheoloogilise ja pärimusliku kohainfo koondandmebaas on üks Eesti rahvusteaduste alusandmebaasidest. Kohapärimuse andmebaas, mis on EKKM II programmi tekstis selgelt esile toodud, on osa suuremast süsteemist, mille teiste moodulite, sh kaardirakendusega seotud katusmooduli käigushoidmiseks ja arendamiseks käesolevalt raha taotletakse. Arheoloogia vahenditega loodud veebipõhine kaardirakendus on kasutatav niihästi arheoloogiliste paikade kui ka kohapärimuse andmebaasis olevate pärimuspaikade veebikeskkonnas kuvamiseks. Arheoloogiateadete andmebaasis olev pärimuslik kohainfo saab ühise infosüsteemi kaudu kättesaadavaks ka kohapärimuse uurijatele.
Projekti raames jätkati Tartu Ülikoolis Eesti arheoloogilise ja pärimusliku kohainfo infosüsteemi arendamist - toimus andmesisestus, andmetöötlus ja haldus, samuti andmete sidumine kaardirakendusega (läbi töötati kokku 44 kihelkonda).