"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9035
ETF9035 "Adressaadi dünaamika eesti elulookirjutuses (1.01.2012−31.12.2015)", Leena Kurvet-Käosaar, Eesti Kirjandusmuuseum.
ETF9035
Adressaadi dünaamika eesti elulookirjutuses
Dynamics of address in Estonian life writing
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH390 Üldine ja võrdlev kirjandusteadus, kirjanduskriitika, kirjandusteooria 6.2. Keeleteadus ja kirjandus34,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.1. FilosoofiaH120 Süstemaatiline filosoofia, eetika, esteetika, metafüüsika, epistemoloogia, ideolooogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)33,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH352 Grammatika, semantika, semiootika, süntaks 6.2. Keeleteadus ja kirjandus33,0
AsutusRollPeriood
Eesti Kirjandusmuuseumkoordinaator01.01.2012−31.12.2015
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201212 000,00 EUR
01.01.2013−31.12.201312 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.201412 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.201512 000,00 EUR
48 000,00 EUR

Projekt käsitleb elulookirjutust adresseerimis- või pöördumisaktina, mis toimib teatud olemuslike, poeetiliste, ajaloolis-kultuuriliste jt. mustrite ja jõujoonte kaudu. Toetudes erinevaile minaduse ja narratiivsuse suhtele keskenduvatele käsitlustele (Cavarero, Christman, Eakin, Lamarque, Passerini jt) on projekti eesmärgiks analüüsida eesti elulookirjutuslikes tekstides ilmnevaid kommunikatsiooni-, suhestumis-, ja vahendamisprotsesse, keskendudes adressaadi dünaamikale. Selline lähenemine loob avara kontseptuaalse raami, mis võimaldab elulookirjutuse spetsiifikast lähtudes analüüsida eesti kultuuri üldisi arengutendentse ja olemuslikke kategooriad intersubjektsuse perspektiivist. Projekt toetub ETF granti “Omaeluloolisus eesti kirjandusmaastikel” (2008-2011, grandihoidja L. Kurvet-Käosaar) raames läbiviidud tööle, mille põhieesmärk oli omaelulookirjutuse kui kirjandusloo osa teadvustamine ja legitimiseerimine. Käesolev projekt käsitleb elulookirjutust kultuuri vahetu osana, luues selle ilmnemisviiside ja praktikate uurimise kaudu uusi perspektiive ja teadmisi eesti kultuuri olemusest. Töö hõlmab kirjakultuuri erinevad kihistusi, nii avaldatud ja eesti kultuuriruumis tuntud tekste kui erinevaid käsikirjalisi allikaid, sh. arvestatavas mahus seni läbiuurimata kultuuriloo allikmaterjale. Adressaadi dünaamika uurimisel keskendutakse a) esmatasandi kõnetusaktidele, b) retoorika ja kujundikeele kaudu ilmnevatele suhestusprotsessidele ning c) kõnetamis- ja vahendustõketele. Ka analüüsitakse d) normatiivsete ja institutsionaalsete kontekstide rollile kõnetusakti kujunemisel, sh. kahe olulise enesevahendamise traditsiooni - pihtimuse ja tunnistuse suunal. Jätkub eelmise grandi raames alustatud elulookirjutuslike tekstide bibliograafia täiendamine, fookusega arhiivmaterjalide bibliografeerimisel ja sidustamisel. Korraldatakse 1 eestikeskne ja 3 rahvusvahelist seminari, projekti tulemusi tutvustatakse valdkonna kesksetel konverentsidel ja põhitäitjate publikatsioonide kaudu valdkonna olulistes väljaannetes. Projekti raames ilmub 2 ingliskeelset teadusartiklite kogumikku ja valmib 2 doktoritööd. Projekt a) tagab eesti elulookirjutuse jätkuva süstemaatilise teadusliku uurimise; b) arendab eesti kultuuri uurimist suhestumuslikkuse ja intersubjektsuse vaatepunktist; c) tõstatab adressaadi dünaamika küsimuse eluloouuringutes rahvusvahelisel tasandil elulookirjutuse uuringuid.
Relying on a conceptualisation of life writing as a relational process of address operating via different poetic, existential, socio-cultural and historical frameworks, theoretical premises of the project include considerations of intersubjectivity and the relationship between subjectivity and narrativity by A. Cavarero, J. Christman, J.P. Eakin, P. Lamarque. L. Passerini and others. Surpassing the divides of high/popular culture, individual/ society, fact/ fiction, past/ present etc., life writing provides an important site for studying intersubjective relations in culture. Relying on the results of the grant “Positioning life writing on Estonian literary landscapes” aimed at establishing life writing as a legitimate part of Estonian literary history, the objective of the current project is an a analysis of the dynamics of address of Estonian life writing via an investigation of different communicative acts and intersubjective processes. Including materials ranging from canonic literary autobiographies to self-presentations of 19th century peasants, published and previously un-researched archival sources, the project seeks to provide new insights into Estonian culture from previously scantly considered perspective of relationality and intersubjectivity. Research on Estonian life writing focuses on a) primary address processes (addressees, the ideal reader, different readerly roles), b) intersubjective processes and instances of communicative action manifested via poetic and rhetorical means, c) address and communication failures and d) the impact on normative and institutional contexts on intersubjective processes, incl. the implications of confession and testimony as two historically prevalent self-representational modes. Grant work features 4 research seminars (3 of international scope), incorporating archival resources to web-based Estonian life writing bibliography, dissemination of research results in Estonian and international scholarly journals, publication of 2 scholarly volumes in English that place Estonian life writing into wider comparative contexts, completion of 2 PhD theses. The project a) ensures the continuation of systematic research on Estonian life writing, B) introduces new perspectives into the study of Estonian culture via highlighting its intersubjective and relational aspects C) highlights on international scale the problematics of address as an aspect of high relevance in the study of life writing.
Projekt käsitles elulookirjutust adresseerimis- või pöördumisaktina, mis toimib teatud olemuslike, poeetiliste, ajaloolis-kultuuriliste jt. mustrite ja jõujoonte kaudu, lähtepunktiks erinevad minaduse ja narratiivsuse suhtele ja elu vahendamise suhestumuslikele tahkudele keskenduvad teoreetilis-filosoofilised raamistikud. Projekt keskendus (oma)elulookirjutuslike tekstide adressaadi dünaamikale eesti kultuuris (esmatasandi kõnetusprotsessid, retoorika ja kujundikeele ning normatiivsete ja institutsionaalsete kontekstide roll adresseerimis- ja vastuvõtuprotsessis, kõnetus- ja vahendamistõkked). Rahvusvahelise koostöö mõõtmes laienes fookus ka elulookirjutuslikes tekstides ilmnevatele kommunikatsiooni-, suhestumis- ja vahendamisprotsessidele. Põhitulemused on järgnevad: a) erinevate omaelookirjutuse žanrite (kirjavahetused, päevaraamatud, luule, autobiograafiline romaan, memuaarid, visuaalsed eluloolised allikad jne) toimimisdünaamika visandamine eesti (kirjandus)kultuuris; b) taasiseseisvusperioodi elulookirjutuslike teoste adresseerimis- ja vahendusprotsesside retoorika ja poeetika, milles tõusevad esile tunnistuslikkususe erinevad tahud ning suhestumine looduse, keskkonna ja maastikuga; b) projekti raames läbiviidud rahvusvahelise teaduskoostöö kaudu panustamine elulookirjutuse uuringute minaduse/subjektsuse, tõeväärtuse, eetika, suhestumuslikkuse ja dialoogilisusega seotud diskussioonidesse. Granti raames ilmus 42 teaduspublikatsiooni, ajakirja European Journal of Life Writing erinumber „Life Writing Trajectories in Post-1989 Eastern Europe“ (t. Kurvet-Käosaar ja Luca, 2013, 2014), ajakirja Life Writing erinumber „Private Lives, Intimate Readings“ (t. Arthur ja Kurvet-Käosaar, 2015), ilmumas on 1 monograafia (Sakova 2016) ja eestikeelne teadusartiklite kogumik „Adressaadi dünaamika ja kirjanduse pingeväljad“ (t. Kurvet-Käosaar ja Laak). Korraldati 3 rahvusvahelist ja 1 eestisisene konverents. 2014 kaitses doktoritöö A. Sakova ja 2016 a jaanuaris magistritöö H. Kõiv, valminud on B. Meltsi doktoritöö.