Projekti peamiseks eesmärgiks on mõista, kuidas globaalsed sotsiaalmajanduslikud ja kultuurilised muutused, hariduspoliitika, õpetajate elulood ja õpetajaks kujunemise individuaalsed teed on mõjutanud õpetajate professionalismi ja professionaalsust Eestis. Kõikidelt haridussüsteemidelt oodatakse tänapäeval, et nad panustaksid majanduse konkurentsivõime tõusu, sh õppijate loovust ja uuendusvõimet arendades. Teisalt domineerib hariduspoliitikas neoliberalistlik ideoloogia, mis on vastuoluline, toetades koolide autonoomiat, lapsevanemate valikuvabadust ja standardiseerimist, koolide ja õpetajate aruandekohustust õpitulemuste kohta. Nende vastuoluliste muutuste kontekstis kerkivad küsimused õpetaja professionalismist – mida õpetajakutse ühiskonnas tähendab, milles seisneb õpetaja ühiskondlik missioon, millised on ootused, mis iseloomustab professionaalset õpetajat jne.
Aiming to prepare students for knowledge society and innovation economy, contemporary educational systems are shaped by two contradictory change forces: call for standardization on the one hand, and innovativeness and creativity on the other. Contradictory demands require that stakeholders continuously negotiate the meaning of professionalism of teachers to understand, what are the expectations for teachers as professionals, what are the best ways to support teachers, etc. Therefore our project aims to scrutinize how global changes and policy transformations and teachers’ life histories have affected teachers’ professionalism and professionality in Estonia. As such the project has a great potential for producing knowledge that has important practical implications allowing increasing policy take-up and maximization of teacher motivation and commitment, but also considerable international interest as relevant data from former communist countries is not available from previous studies.
Uurimuse raames oleme arendanud edasi murdumise (refraction) kontseptuaalset-metodoloogilist raamistikku ning rakendanud seda kolmes haridussektoris (alus-, üld- ja kutsehariduses) empiirilise küsitlus- ja narratiivuuringu andmestike analüüsimisel. Uurimuse teoreetilis-metodoloogiline panus on olnud selgitada murdumise kontseptuaalse raamistiku kolmemõõtmelist olemust, haarates globaalsete reformialgatuste tõlgendamisel ajaloolist, rahvuslikku-geograafilist ja ühiskondlikku tasandit. Mitmes kontseptuaalses ja empiirilises artiklis avaldatud uuringu tulemused aitavad mõista reformi elluviimise ja muudatuste omaksvõtu protsessi. Murdumise ehk refraktsiooni kontseptsioon võimaldab selgitada, miks mõnda reformi algatust ei ole plaanipäraselt ellu viidud ning õpetajaskonna poolt omaks võetud. Raamistikul võimaldab analüüsida toimunud reformide rakendumist ning viitab aspektidele, mida võtta arvesse tulevaste haridusmuutuste kavandamisel. Äärmiselt oluline on teada, kui edukaks on osutunud eelnevad reformikatsed ja haridusmuutused, mis on olnud õpetajatele takistuseks ülalt alla algatatud reformipoliitikate rakendamisel ning kuidas saaks neid tulevaste haridusmuutuste kavandamisel arvesse võtta. Projekti tulemused on olulised poliitikakujundajate, teadlaste, koolijuhtide, õpetajate ja tulevaste õpetajate jaoks.