See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7132
ETF7132 "Eesti taasiseseisvusperioodi suitsiiditrend: Millised on seosed sotsiaalsete, poliitiliste, majanduslike ja rahvatervise indikaatoritega? (1.01.2007−31.12.2009)", Kairi Kõlves, Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut.
ETF7132
Eesti taasiseseisvusperioodi suitsiiditrend: Millised on seosed sotsiaalsete, poliitiliste, majanduslike ja rahvatervise indikaatoritega?
Suicide trend in Estonia during independence: What are the associations with socio-political, economic and public health indicators?
1.01.2007
31.12.2009
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS210 Sotsioloogia 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
PerioodSumma
01.01.2007−31.12.2007174 600,00 EEK (11 158,97 EUR)
01.01.2008−31.12.2008174 600,00 EEK (11 158,97 EUR)
01.01.2009−31.12.2009167 616,00 EEK (10 712,61 EUR)
33 030,55 EUR

Kaasaegsed teadusuuringud näitavad, et suitsiidikõver peegeldab küllaltki tundlikult mingi riigi või regiooni inimeste elukvaliteeti, sotsiaalmajanduslikku või poliitilist situatsioon, samuti rahvatervist, populatsiooni üldist stressitaluvust ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande taset Käesoleva projekti põhieesmärk on uurida suitsiidi kui sotsiaalset fenomeni järskude sotsiaalsete muutustega ühiskonnas, mis võiks avada uue teoreetilise lähenemissuuna ja annaks tõenduspõhist materjali preventsiooniks. Tööhüpoteesid: -Järsu languse põhjused suitsiidikordajas on erinevad perestroika ajal 1980-ndate keskel ja viimasel kümnendil -Suitsiidikõvera tõuse ja langusi on põhjustanud sotsiaal-demograafiliselt erinevad rühmad -Suitsiidi trend on seotud sotsiaalsete, poliitiliste, majanduslike ja rahvatervise indikaatoritega nagu SKP, töötus, sündimus, üldsuremus, imikute suremus, alkoholitekkeline suremus, abordid, abielulisus, lahutus, stressitaluvus, abi võimalused ja kvaliteet, spetsialistide kvalifikatsiooni muutused, teemakohane teadustöö, raha eraldamine teadustööle, avaldatud teemakohased artiklid, elanikkonna teavitamine, raha eraldamine preventsioonile, alkoholi tarbimine, meediakajastused jne. -Euroopa sotsiaal-poliitilised ja majanduslikud arengud peegelduvad suitsiidikõveras. -Langus suitsiidide kordajas võib olla seotud võimalike vigadega suitsiidide diagnostikas. -Teaduslikult põhjendatud ettepanekud stressorite ja riskitegurite vähendamiseks ühiskonna tasandil leiavad valitsusringkondades vastukaja. Hüpoteeside kontrollimiseks kasutatakse järgmisi vahendeid: (1) standardiseeritud suitsiidikordajad soo- ja vanusgrupiti aastatel 1970-2005, erilise tähelepanuga iseseisvusaastatele 1991-2005; (2) sotsiaalsete, poliitiliste, majanduslike ja rahvatervise indikaatorid nagu SKP, töötus, sündimus, üldsuremus, imikute suremus, alkoholitekkeline suremus, abordid, abielulisus, lahutus, stressitaluvus, abi võimalused ja kvaliteet, spetsialistide kvalifikatsiooni muutused, teemakohane teadustöö, raha eraldamine teadustööle, avaldatud teemakohased artiklid, elanikkonna teavitamine, raha eraldamine preventsioonile, alkoholi tarbimine, meediakajastused jne.; (3) suitsiidide diagnoostika ja registreerimise protseduur iseseisvuse ajal ja võrreldes varasema perioodiga; (4) kättesaadavad andmed teistest Euroopa riikidest (Läti, Leedu, Venemaa, ‘Vana’ ja ‘Uus Euroopa’). Uurimuse tulemused võimaldavad paremini mõista suitsidaalset käitumist kui kompleksset fenomeni, mida mõjutavad riigi sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised tingimused. Riikidevaheline võrdlus annab tulemusele ka suurema rahvusvahelise väärtuse. Rahvusvaheline koostöö, kaasaegsete uurimismeetodite rakendamine ja analüüs võimaldavad tulemusi publitseerida rahvusvahelist huvi pakkuvates ajakirjades.
Current scientific research has shown that suicide trend is reflecting countries or regions quality of life, socio-economic and political situation, also public health, stress tolerance of the population, and level of health and social care. The main aim of the project is to study suicide as a social phenomenon in the society with extremely rapid social changes, which could open new theoretical approaches, and give evidence-based material for prevention. Hypotheses: -The sharp fall of suicides during perestroika in mid eighties and during the last decade has different causes. -Socio-demographically different groups are responsible for falls and rises of suicide rates. -Suicide trends are in correlation with social, political, economic and public health indicators like GDP, unemployment, birth, mortality, infant mortality, alcohol related mortality, abortions, marriages, divorce rate, stress tolerance, quality and possibilities of help, changes in the quality of specialists, scientific work on topic, financing of scientific research, published articles on relevant topic, informing population, financing of prevention, alcohol consumption, media reporting etc. -Different socio-political and economic development in European countries has reflection on suicide rates. -Decrease of suicide rates in Estonia might be related to possible bias in suicide diagnostics. -Evidence based proposals for reducing stress and risk factors at the societal level will be recognized and implemented by the Estonian government. The hypotheses will be assessed by following means: (1) standardised suicide rates by sex and age in 1970-2005 with special attention to independence years 1991-2005; (2) social, political, economical and public health indictors like GDP, unemployment, birth, mortality, infant mortality, alcohol related mortality, abortions, marriages, divorce rate, stress tolerance, quality and possibilities of help, changes in the quality of specialists, scientific work on topic, financing of scientific research, published articles on relevant topic, informing population, financing of prevention, alcohol consumption, media reporting etc.; (3) procedure of diagnostics and registration of suicides during independence period and before; (4) available appropriate data from other European countries (Latvia, Lithuania, Russia, ‘Old’ and ‘New Europe’). Results of the study will give better understanding about suicidal behavior as a complex phenomenon influenced by social, economical and political conditions, including public health care and promoting approach of science to practice. Comparison between countries guarantees higher international value. International collaboration and using modern accepted methods would give opportunity to publish the results in international journals.