See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"RITA2" projekt RITA2/053
RITA2/053 (RITA2/053) "Laevade ballastvee mikroorganismide ja viiruste uuringud (27.06.2019−27.12.2020)", Veljo Kisand, Kai Künnis-Beres, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, tehnoloogiainstituut, Tallinna Tehnikaülikool.
RITA2/053
RITA2/053
Laevade ballastvee mikroorganismide ja viiruste uuringud
Studies of micro-organisms and viruses in ships` ballast water
27.06.2019
27.12.2020
Teadus- ja arendusprojekt
RITA2
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.2. MikrobioloogiaB230 Mikrobioloogia, bakterioloogia, viroloogia, mükoloogia 1.6 Bioteadused50,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.8. Keskkonnaseisundit ja keskkonnakaitset hõlmavad uuringudT270 Keskkonnatehnoloogia, reostuskontroll1.5 Maateadused ja nendega seotud keskkonnateadused50,0
PerioodSumma
27.06.2019−27.12.202058 330,00 EUR
58 330,00 EUR
58 330,00 EUR

Käesoleva uuringu eesmärk on ballastvee mahutites esinevate mikroorganismide koosluste kohta alusteabe kogumine – koosluste mitmekesisus ning võimalike patogeenide esinemise tuvastamine, ettepaneku koostamine mikroobsete koosluste järelevalveks ballastvee mahutitest väljapumbatavas ballastvees ja lahenduste välja töötamine, mida oleks võimalik hiljem rakendada ballastvee järelevalves ja mereseisundi hindamise valdkonna arendamisel. Mikroorganismide kooslusi uuritakse kasutades keskkonnast eraldatud DNAs leiduva ribosomaalse RNA geeni järjestusi, mille abilmääratakse bakterite liigid. Lisaks määratakse patogeensete- ja indikaatorbakterite (Escherichia coli, enterokokid ja streptokokid, Salmonell sp., Vibrio cholerae) arvukus külvimeetodil ning bakterite üldarv voolutsütomeetria abil.
The aim of the survey is to collect preliminary data about microorganims in ballast water of vessels – bacterial community composition and abundance of potential pathogens. This information will be used for recommendations how to monitor microbial communities in ballast water pumped out and how to estimate its impact on marine environmental status. Bacterial communities will be studied using ribosomal RNA gene sequence analysis on total community DNA, abundance of potentially pathogenic bacteria (E. coli, Salmonell sp., Vibrio cholerae, enterococci, and streptococci) by plating and total abundance of bacteria using flow cytometry.
Käesoleva uurimistöö raames viidi läbi 15-ne kaubalaeva ballastvee mikrobioloogiline analüüs. Enamus uuringusse kaasatud laevu olid keskmisest suuremad, aga ka väiksemad alused, olid seotud Läänemere-sisese kaubaveoga. Analüüsitud ballastvee proovid varieerusid oma päritolu (Läänemeri, Põhjameri ja Atlandi ookean) ja töötluse poolest (peamiselt töötlemata või UV-töödeldud). Lisaks koguti ja analüüsiti iga külastuse ajal sadama akvatooriumilt kogutud kohalikku merevett iseloomustavad referentsproovid. Uurimistööd viidi läbi kasutades uurimismeetoditena epifluorestsentsmikroskoopiat ja molekulaarseid analüüse. Mikroskoopiliselt on võimalik mikroorganismide kooslust iseloomustada fenotüübiliselt, määrata mikroorganismide arvukus ja biomass, molekulaarselt saab mikroorganismid identifitseerida ning analüüsida kooslust süvitsi. Mikroobikoosluste liigirikkus oli kõikides proovides normaalselt kõrge, bakterite üldarvukuse (mikroskoopiline loendus) ja liigirikkuse olulist vähenemist ei täheldatud ka UV-töödeldud ballastvee proovides. Mikroobikoosluste mitmekesisuse erinevused sõltusid proovi algsest päritolust (sh soolsusest) ning ballastvee töötlemisest, aga ilmselt ka aastaajalisest muutlikkusest. Viimase kohta koguti usaldusväärsed andmed Muuga sadamast. Patogeensete bakterite esinemist hinnati võimalike patogeensete perekondade esinemise alusel, samas on selge, et enamus neist perekondadest on esindatud ka tavapäraste kahjutute liikidega. Selgus, et UV töötlus ei mõju eelistatult patogeensete perekondade liikidele, vaid võib neile ja teistele toitainete rikast keskkonda eelistavatele bakterite hoopis kasvueelised anda. Seetõttu on tõenäoline, et ballastvee mahutid võivad olla selliste organismidele soodsaks kasvulavaks.
KirjeldusProtsent
Rakendusuuring100,0