See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalne uurimistoetus" projekt PUT171
PUT171 (PUT171) "Taimede ja nende varise mõju seente elurikkusele (1.01.2013−31.12.2016)", Leho Tedersoo, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.
PUT171
Taimede ja nende varise mõju seente elurikkusele
Fungal biodiversity response to richness of living plants and litter
1.01.2013
31.12.2016
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus
Otsinguprojekt
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB270 Taimeökoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
PerioodSumma
01.01.2013−31.12.201370 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.201470 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.201570 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.201670 000,00 EUR
280 000,00 EUR

Mikroobide ökoloogia ja biogeograafia on makroorganismidega võrreldes suhteliselt vähe uuritud eelkõige molekulaarsete meetodite kalliduse tõttu. Hetkel tormiliselt arenevad uue põlvkonna DNA järjestuse määramise (sekveneerimise) meetodid võimaldavad mikroobikoosluste struktuuri ja liigirikkust põhjalikumalt hinnata. Neid meetodeid on rakendatud ka seenekoosluste ökoloogilisteks uuringuteks mullas, juurtel, taime lehtedes ja õhus. Seentel on maismaa-ökosüsteemides peamine roll orgaanilise aine lagundajatena ja mükoriisse sümbioosi kaudu taimede mineraalainetega varustajatena. Maailmas leidub hinnanguliselt 1500000 seeneliiki, millest vaid 5% on kirjeldatud. Samuti on teadmata, millised faktorid mõjutavad seente elurikkust ja koosluste struktuuri erinevates ruumilistes skaalades. Käesoleva töö eesmärk on hinnata taimede kui peremehe ja substraadi mõju seente elurikkusele parasvöötme ja troopiliste metsade kooslustes.
Greater biodiversity of primary producers enhances the diversity of consumers along the food-chain due to enhanced niche differentiation and productivity. These plant biodiversity effects on microorganisms such as bacteria and fungi remain poorly understood because of their vast numbers and high cost of identification. Fungi play a key role in decomposition as saprobes and in mineral nutrition of plants as mycorrhizal mutualists. Molecular tools have provided important insights into fungal biodiversity, but traditional Sanger sequencing-based tools offer too low throughput for replicated studies in complex environments such as soil and plant tissue. Next Generation Sequencing (NGS) methods allow testing ecological hypotheses in microbial communities by identification of thousands of organisms from hundreds of samples simultaneously. This study addresses the effects of both living plants and litter on fungal biodiversity using NGS, a technique successfully implemented in our laboratory.
Mikroobide ökoloogia ja biogeograafia on makroorganismidega võrreldes suhteliselt vähe uuritud eelkõige molekulaarsete meetodite kalliduse tõttu. Käesoleva töö eesmärk on hinnata taimede kui peremehe ja substraadi mõju seente elurikkusele parasvöötme ja troopiliste metsade kooslustes. Töö käigus on avaldatud üle 30 teaduspublikatsiooni, mille peamised tulemused on järgmised: 1. Oleme tugevasti arendanud seente ja teiste eukarüootide määramist mullast teise ja kolmanda põlvkonna DNA sekveneerimise meetoditega. 2. Globaalsel tasandil näitasime, et seente elurikkust mõjutab peamiselt kliima ja mulla pH, ent mitte taimede liigirikkus. Taimede liigirikkus ja peremestaimede suhteline arvukus mõjutab vaid ektomükoriisat moodustavaid seeni. 3. Koosluse tasandil on taimede liigirikkusel ja konkreetsel taimeliigil oluline mõju teatud seene-, ainurakse- ja loomarühma elurikkusele ja koosluse koosseisule, ent see mõju on koosluse-spetsiifiline. 4. Mükoriisatüüpidel või erinevates bioomides ja toitainete sisaldusega mullas olla erinev rolle taimede mineraaltoitumises. 5. Arbuskulaar-mükoriissed seened ei ole peremehe-spetsiifilised ega oma tugevaid biogeograafilisi mustreid Euroopa lepikutes. 6. Ilmumas on raamat "Biogeography of Mycorrhiza" (toim. L. Tedersoo), mille 21 peatükki võtavad kokku tähtsamad uuringud seente ja taimede levikust, ökoloogiast ning uurimismeetoditest. 7. Varise mõju seente elurikkusele on hetkel analüüsimisel. Antud projekt näitab, et suurema taimede liigirikkusega metsad on väärtuslikumad mullaorganismide elurikkuse aspektist, mistõttu sellised metsakooslused väärivad rohkem kaitset.