See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8066
ETF8066 "Saasteainete biosaadavus Eesti jõgedes ja järvedes (1.01.2009−31.12.2012)", Irina Blinova, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut.
ETF8066
Saasteainete biosaadavus Eesti jõgedes ja järvedes
Bioavailability of contaminants in Estonian lakes and rivers
1.01.2009
31.12.2012
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.9. Keskkonnaohtlikke aineid käsitlevad uuringudT270 Keskkonnatehnoloogia, reostuskontroll1.3. Keemiateadused (keemia ja muud seotud teadused)34,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.8. Keskkonnaseisundit ja keskkonnakaitset hõlmavad uuringudT270 Keskkonnatehnoloogia, reostuskontroll1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia33,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB260 Hüdrobioloogia, mere-bioloogia, veeökoloogia, limnoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt33,0
AsutusRollPeriood
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituutkoordinaator01.01.2009−31.12.2012
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.2009184 320,00 EEK (11 780,20 EUR)
01.01.2010−31.12.2010184 320,00 EEK (11 780,20 EUR)
01.01.2011−31.12.201111 780,40 EUR
01.01.2012−31.12.201211 780,40 EUR
47 121,20 EUR

Magevee ökosüsteemide reostus potentsiaalselt ohtlike kemikaalidega on aktuaalne probleem paljudes riikides. Saasteainete biosaadavus ja toksiline mõju vee-elustikule sõltub nende keemilisest vormist ja seega, vee koostisest. Seetõttu tuleb potentsiaalselt ohtlike ainete riskihindamisel ja keskkonna kvaliteedistandardite välja töötamisel arvesse võtta looduslike vete omaduste (pH, DOC – dissolved organic carbon/lahustunud orgaaniline süsinik jne.) mõju kemikaalide biosaadavusele ja toksilisusele. Käesoleva uurimuse põhieesmärk on iseloomustada Eesti looduslike vete (jõe- ja järveveed) omaduste mõju saasteainete biosaadavusele ja toksilisusele. Uuring keskendub lahustunud orgaanilise aine (DOC) modulatoorsele mõjule, mida loetakse antud süsteemis kõige olulisemaks raskemetallide biosaadavust mõjutavaks teguriks. Uuritakse 5 mudelsaasteaine (CuSO4, ZnSO4, nano CuO ja nano ZnO, üks fenoolne ühend) toksilisust kolmele vee-ökosüsteemi erineva troofilise taseme esindajale: kirpvähiline Daphnia magna, algloom Tetrahymena thermophila ja veetaim Lemna minor. Valitud mudelsaasteainete biosaadavust ja toksilisust nimetatud testorganismidele uuritakse Eesti jõgedest ja järvedest pärit erineva orgaanilise aine sisaldusega vees. Kuna suure osa Eesti pinnavees sisalduvast lahustuvast orgaanikast moodustavad humiinained, kasutatakse lahustunud orgaanilise aine mõju uurimiseks saasteainete toksilisusele sünteetilisi humiinaineid. Nimetatud uuringu teostamiseks kasutatakse standardset Daphnia-testi vett, kuhu lisatakse sünteetilisi humiinaineid. Looduslike vete parameetrite mõju uuringud kemikaalide toksilisusele on väga olulised, sest need loovad teadusliku aluse vee-ökosüsteemides sisalduvate ohtlike kemikaalide realistlikuks riskihindamiseks. Uurimuse tulemuste põhjal saadud andmed on vajalikud Eesti pinnaveekogude elustiku reageeringute täpsemaks hindamiseks sinna sattuvatele toksilistele ainetele.
The pollution of freshwater ecosystems by potentially hazardous chemicals is very actual problem in all countries. The bioavailability and toxic effect of contaminants for aquatic organisms depends on their speciation and hence on water composition. Therefore, the effect of natural water parameters (pH, DOC – dissolved organic carbon etc.) on chemicals bioavailability and toxicity needs to be taken into account in the risk assessment and establishing of environmental quality standards for potentially hazardous substances. However, effect of natural water composition on fate and biological effects of chemicals in the aquatic ecosystems still remains quite poorly understood. The main goal of this research is to assess the impact of the composition of natural water from Estonian rivers and lakes on bioavailability and toxicity of contaminants. Toxicity of 5 model contaminants (CuSO4, ZnSO4, nano CuO and nano ZnO plus one phenolic compound) will be studied towards 3 test species: crustacean Daphnia magna, protozoa Tetrahymena thermophila and aquatic plant Lemna minor, representing the different trophic levels of aquatic ecosystem. Water samples from rivers and lakes with different natural DOC levels will be used as basic test media for the analysis of the bioavailability and toxicity of chosen model contaminants towards those test species. The study will focus on the modulatory effect of DOC as this parameter has been considered one of the most important factors influencing bioavailability of heavy metals in natural waters. As humic acids constitute significant part of DOC in Estonian surface waters, synthetic humic acids (as model for DOC) will be used to evaluate the effect of dissolved organic matter on toxicity of contaminants. This investigation will be performed using standard Daphnia test medium and manufactured humic acids. The investigations of the effect of natural water parameters on the chemical’s toxicity are very important, since they give the scientific basis for realistic risk assessment of hazards of chemicals for aquatic ecosystems. The obtained results will provide the data for more accurate prediction of the response of aquatic organisms to toxic substances in Estonian surface waters.